Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
USA finantssektor vabaneb piirangutest
USA finantsturu dereguleerimine ehk «The Financial Services Act of 1999» tähendab edaspidi võimalust pankade, kindlustusseltside ja maaklerfirmade ühendamiseks.
See peaks kaasa tooma uue suurühinemiste laine nagu teisteski piirangutest vabastatud majandusharudes, sealhulgas telekommunikatsioonitööstuses, ning tihendama rahvusvahelist konkurentsi. Valdav osa maailma suurematest pankadest on praegu Euroopa või Aasia pangad.
Neli aastat pärast USA suurt börsikrahhi, 1933. aastal, võeti vastu niinimetatud Glass-Steagalli seadus, mis keelustas pankadel aktsiatega kauplemise. Niisamuti keelati investeerimispankadele tegelemine jaepangandusega. Eesmärk oli taastada Wall Streeti «musta neljapäeva» krahhis kadunud usaldus finantssüsteemi vastu.
Selle tulemusel jagunes tollal Wall Streeti suurim firma JP Morgan kaheks üksuseks. Paljud JP Morgani osanikud lahkusid, et asutada investeerimispank Morgan Stanley & Co, samas kui JP Morgan jätkas traditsiooniliste pangateenustega.
Aja jooksul on pangad leidnud võimalusi seadustest möödahiilimiseks ning JP Morgan tegeleb tänapäeval ka aktsiatehingutega. Samas ei ole seadus võimaldanud ametlikult luua suuri finantskontserne, mis pakuvad oma klientidele teenuseid alates laenudest eluaseme soetamiseks kuni aktsiate ostu ja müügi ning elukindlustuspoliiside soetamiseni.
Seaduse järjest «avaram» tõlgendamine on küll võimaldanud pankadel oma filiaalide kaudu ka kindlustusteenuseid müüa ning samuti on pangad saanud tegeleda aktsiatehingutega organisatsioonide kaudu, mille eesotsas on valdusfirma. Tingimus on, et aktsiatega kauplemine ei tohi ületada 25 protsenti käibest.
Samas on näiteks offshore-firmade kaudu asjaajamine aga kulukas ja aeganõudev.
Läinud aastal, kui Citicorpi pangandusgrupp ühines Travelers Insurance'iga maailma suurimaks finantsteenuste grupiks, oli selge, et grupil tuleb oma kindlustusharu ära müüa, kui Glass-Steagalli seadust ei muudeta. Gruppi kuulub ka maaklerfirma Salomon Smith Barney.
Samas kõnelesid kasvõi läinud nädalal avalikustatud III kvartali tulemused selget keelt eelistest, mida annab nende teenuste omamine ühe katuse all. Grupp teenis 2,45 miljardit dollarit, mis on 250% rohkem kui mullu samal ajal. Osaliselt oli edu taga Travelers'i toodete müük Citibanki võrgu kaudu ja vastupidi.
Tõenäoliselt etendaski see suurtehing olulist osa seadusparanduse vastuvõtmise kiirendamisel. Kui USA kongress selle sel nädalal kinnitab, ei tule Citigroupil oma tegevust reorganiseerida.
USA turg on atraktiivne ka Euroopa firmadele. Pangad, nagu ABN Amro ja Deutsche Bank, on juba praegu USAs aktiivselt tegutsema hakanud ning oleks kindlasti huvitatud tegevuse laiendamisest.
«Peaaegu iga suurem välismaine finantsinstitutsioon tahab USAs esindatud olla,» leiavad analüütikud.
Autor: ÄP