Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Müürid varisevad, müürid püsivad

    Nüüd, kümme aastat hiljem, on aga kibedalt selgunud, et poole sajandi pikkuse mineviku varjust vabanemine on arvatust palju valulisem ja tekitab lõhutud nähtavate müüride asemele uusi, nähtamatuid müüre ja kriise.
    Paljud leiavad, et Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV) ja temaga koos kogu idablokk püsiks kuni tänase päevani nagu stalinistlik Kuuba, kui endine NLKP KK peasekretär Mihhail Gorbat?ov poleks neil minna lasknud. Kui Gorbat?ov külastas 1989. a oktoobris SDV 40. aastapäeva puhul Ida-Berliini ja vahetas Ida-Saksa parteijuhi Erich Honeckeriga kolm juudasuudlust, ütles too: «Sotsialismi nõrgestamist taotlevad ettepanekud siin vilja ei kanna,» ja nõudis kohe seejärel toimunud Varssavi pakti liidrite kohtumisel Nõukogude tanke Ida-Saksa tänavatele, nagu 1956. a Ungaris ja 1968. a T?ehhoslovakkias. Gorbat?ovi keeldumine Brezhnevi doktriini rakendamast lõi eeldused idabloki iseseisvumisele ja Saksamaa taasühinemisele.
    Ühtset teed demokraatiale ei olnud. Poola leidis selle Solidaarsuse ametiühinguliikumise abiga, T?ehhi ja Ungari rahva veretu sametrevolutsiooniga, Rumeenia pidi veriselt arved õiendama diktaator Ceausescu ja tema käsilastega. Balti riikidel tuli oodata veel kaks aastat, kui Kremli pistrike mannetu võimuhaaramiskatse 1991. a augustis avas minekuukse.
    1990. aastate algus oli maailmas eufooria aeg. Miski ei paistnud takistavat Euroopa ühinemist demokraatia ja turureformide alusel, Aasia näis olevat väga jõulises ja dünaamilises majandusarengus ja USA oli tõusnud maailma vaieldamatuks liidriks.
    Siis tuli üks pauk teise järel: rängad majanduskriisid Aasias, Venemaal, Ladina-Ameerikas ning USA ja Aasia kõrval kõige jõuetum ja staatilisem Vana Maailm ei suutnud alustada Euroopa Liidu (EL) reforme, mis olid hädavajalikud ELi laienemiseks. Alles Jugoslaavia sõda pani ELi liidreid tõsiselt mõtlema Euroopa lõhestatuse kiire lõpetamise vajaduse üle. Aga EL on vastuolu ees: konkurentsi tõstmiseks peab ta tööturgu liberaliseerima, kuid kandidaatriikide odav tööjõud hirmutab.
    Ka Ida- ja Kesk-Euroopa ning SRÜ riikide reformitee on olnud erinev, konarlik ning suurte tõusude ja langustega. Algul kiirelt ette spurtinud T?ehhi üritas rahvakapitalismi abil majanduse uute alustele seada, kuid takerdus suurfirmade erastamisel ja moderniseerimisel, Ungarit vaevas suur välisvõlg, aga karmi kokkuhoiuga on neil õnnestunud Kesk-Euroopa reformiliidriks tõusta, Poola reformid on olnud edukad, kuid talunikele juhtimisel kasvab järjest rahva vastuseis ELi astumisele. Ülejäänud riikides, Slovakkias, Bulgaarias ja Rumeenias on reformide hoogu takistanud juhtimisvead.
    Täiesti omaette arenguteega on olnud Ida-Saksamaa, mille Lääne-Saksamaa võttis oma rüppe ja mida on turgutatud kümnete miljardite markadega. Sellele vaatamata pole inimeste käsi seal hästi käinud, 10 aastaga on töö otsingul 1,5 miljonit inimest emigreerinud, 18% rahvastikust endiselt tööta ja viimastel valmistel toetas ekskommuniste 20% valijaist. Palkade liiga kiire tõus ja madal tootlikkus on paljud investeeringud peletanud T?ehhi ja Poolasse.
    Baltimaadest on Eesti tänu parempoolsete valitsuste liberaalsele majanduspoliitikale seni naabreid edestanud, lisaks on Läti transiidi ja Leedu naftatööstuse tõttu sattunud Venemaa tugeva manipuleeriva surve alla.
    Venemaa ja Ukraina pole aastatepikkustele ümberkorraldustele vaatamata suutnud majanduse aluseid korda seada. Rahva elujärg on järjest halvenenud, mida kommunistid püüavad presidendivalimistel populistlike lubadustega võimule tõusmiseks ära kasutada. Kuhu see tee viib, näitab Valgevene kogemus.
    Kui Ida- ja Kesk-Euroopa 10aastane areng paari sõnaga kokku võtta, siis võib öelda, et aeglaste reformide tagajärjeks on nõrk demokraatia ja kiirete reformide ohuks on võimu võõrandumine rahvast.
    Samal teemal Äripäeval ilmunud:
    05.11.99
    04.11.99
  • Hetkel kuum
Otto Pukk: millises kodus saab olla armastus, kui pole võimalik külmkappi toiduga täita
Miks hetkel, kui meie majandus on põhja katsumas, tegeleb valitsus järjest n-ö mittemaksvate valimislubaduste või muude kõrvaltegevustega, küsib praegu Eesti poliitikas toimuva kohta Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu esimees ja Incapi elektroonikatootmise rahvusvahelise grupi president Otto Pukk.
Miks hetkel, kui meie majandus on põhja katsumas, tegeleb valitsus järjest n-ö mittemaksvate valimislubaduste või muude kõrvaltegevustega, küsib praegu Eesti poliitikas toimuva kohta Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu esimees ja Incapi elektroonikatootmise rahvusvahelise grupi president Otto Pukk.
Ettevõtja: öeldakse, et alandage hindu. Mille arvel?!
Miks on hinnad kõrged? Sest intressid, inflatsioon ja tarbekaupade omahinnad ei lange, palgasurve ning sõjast tingitud majanduslangus ei ole kadunud, kirjutab ettevõtja, OÜ Keil M.A. juhatuse liige Andres Mängel vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Miks on hinnad kõrged? Sest intressid, inflatsioon ja tarbekaupade omahinnad ei lange, palgasurve ning sõjast tingitud majanduslangus ei ole kadunud, kirjutab ettevõtja, OÜ Keil M.A. juhatuse liige Andres Mängel vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA mai tööturu raport kergitas võimalust uueks intressimäära tõstmiseks
USA tööturg on mais püsinud oodatust paremas seisus ning kuuga kasvas töökohtade arv oodatust enam, millele aktsiaturud reageerisid ka tõusuga.
USA tööturg on mais püsinud oodatust paremas seisus ning kuuga kasvas töökohtade arv oodatust enam, millele aktsiaturud reageerisid ka tõusuga.
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: Ida-Viru õlu kolib plekkpurki ja sihib välismaad
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Uuring: onupojapoliitikat küll märgatakse, ent vilet puhuda ei söandata
Värske Eesti ja Põhjamaade ärieetika uuringu tulemused näitavad, et ebaeetilist käitumist on meilgi hakatud rohkem märkama ja sellesse ka sekkuma, ent vihjet anda ikkagi kardetakse, kirjutavad Merle Ojasoo ja Anne Reino ühingust Korruptsioonivaba Eesti.
Värske Eesti ja Põhjamaade ärieetika uuringu tulemused näitavad, et ebaeetilist käitumist on meilgi hakatud rohkem märkama ja sellesse ka sekkuma, ent vihjet anda ikkagi kardetakse, kirjutavad Merle Ojasoo ja Anne Reino ühingust Korruptsioonivaba Eesti.
Uued vastutustundlikud ettevõtted teada. Kes sai kulla, hõbeda või pronksi?
Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum tunnustas tänavu 49 Eestis tegutsevat ettevõtet, avalikku organisatsiooni ja mittetulundusühingut, kes hoolivad ümbritsevast ning soovivad panustada ühiskonda rohkemgi, kui seadus nõuab.
Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum tunnustas tänavu 49 Eestis tegutsevat ettevõtet, avalikku organisatsiooni ja mittetulundusühingut, kes hoolivad ümbritsevast ning soovivad panustada ühiskonda rohkemgi, kui seadus nõuab.
Leedu moodne hiigelfirma maksis ka hiigeldividendi – kõvasti üle miljardi
Vilniuse biotehnoloogiaettevõte Thermo Fisher Scientific Baltics maksis aktsionäridele dividendiks 1,61 miljardit eurot. Pärast seda jäi ettevõtte jaotamata kasumiks veel 615 miljonit eurot, kirjutab Leedu ärileht Verslo Žinios.
Vilniuse biotehnoloogiaettevõte Thermo Fisher Scientific Baltics maksis aktsionäridele dividendiks 1,61 miljardit eurot. Pärast seda jäi ettevõtte jaotamata kasumiks veel 615 miljonit eurot, kirjutab Leedu ärileht Verslo Žinios.
Luhtunud lootus Briti turule: langus ehituses sunnib Aseri tellisetootmist sulgema Lisatud vallavanema kommentaar: riigijuhid suretavad ettevõtlust
Aseri tellisetehase tootmismaht on kukkunud ligi 80 protsenti, mistõttu tuleb Wienerberger ASil panna augusti lõpus kinni tootmise põhiliin ja koondada umbes pooled töötajad, rääkis ettevõtte tegevjuht Margus Puusepp.
Aseri tellisetehase tootmismaht on kukkunud ligi 80 protsenti, mistõttu tuleb Wienerberger ASil panna augusti lõpus kinni tootmise põhiliin ja koondada umbes pooled töötajad, rääkis ettevõtte tegevjuht Margus Puusepp.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.