Seltsimehed taas soosingus

«Meid ei saa kauem poliitiliselt isoleerida. Inimesed suhtuvad meisse täna teistmoodi kui 10 aastat tagasi,» väidab T?ehhi Kommunistliku Partei aseesimees Miloslav Ransdorf.

Erinevalt Poola ja Ungari kommunistidest, kes pärast sotsialismileeri kokkuvarisemist tegid läbi põhjaliku ideoloogilise puhastuse, hoiavad T?ehhi neokommunistid jätkuvalt kõrgel marksismi-leninismi ja revolutsiooni ideed.

Ransdorfi sõnul on partei mineviku võimu kuritarvitused hukka mõistnud, kuid ei näe vajadust distantseerida end 1989. aastani T?ehhis valitsenud kommunistlikust rezhiimist.

Oktoobri arvamusküsitluste andmeil toetas kommuniste 23% elanikkonnast, mis teeb neist riigi suurima partei. Ransdorf põhjendab pööret vasakule suurenenud sotsiaalse ebakindluse ning pettumusega 1989. aastale järgnenud arengus.

Sel nädalal korraldatud arvamusküsitlus näitas, et vaid 35% t?ehhidest leiab oma elu olevat parema kui enne 1989. aastat. 29% aga leiab, et elu on halvemaks läinud. Peamiseks ebakindluse allikaks on tööpuudus, mis ületab 9%.

«Sametrevolutsioonist sai üks käest lastud võimalus,» ütles Ransdorf. «Valitud strateegia seadis eesmärgiks vaid omandisuhete muutmise, tegelikku restruktureerimist ei toimunud.»

Hoolimata marksistlikest põhimõtetest ei ole T?ehhi kommunistidel otseseid vastuargumente väliskapitali sissevoolule. Samas hoiatavad nad, et välisinvesteeringuid ei saa käsitleda kui ainsat universaalset rohtu riigi kõigi hädade ravitsemiseks.

«Kõige olulisem on, et riik looks tingimused kasvuks majanduse kõige olulisemates sektorites, mis viivad edasi kogu majanduse arengut,» ütles Ransdorf.

Samas ei poolda kommunistid T?ehhi ühinemist ELiga ning peavad vajalikuks assotsieerumisleping kui liiga liberaalne üle vaadata.

Praegu pole ükski partei valmis kommunistidega koostööd tegema. Ransdorfi sõnul on tegemist kommunistide alusetu deemoniks tembeldamisega.

Autor: ÄP