Soome toll vilistab eurohullustele

Kaks nädalat tagasi sattus ta oma kaubaga otse Eesti tollisegaduste keskele ning pidi veetma kurva öö ühes Tallinna tolliterminalis.

Varem oli Eesti tollis Sinkeviciuse sõnul kolm korda lihtsam asju ajada -- sai kasutada eeldeklaratsiooni, kaup sõitis kindlasse kohta, kuhu kauba tellijad järele tulid. Nüüd nõutakse sisenemisdeklaratsiooni ja arvutid ka ei tööta, kauba tellijad peavad igaüks eraldi oma deklaratsiooniga kohale jooksma ja tollilaost oma kauba välja otsima.

Helsingi Läänesadamas läheb Eesti kaubaga rabelemiseks veerand viis õhtul, kui saabub esimene suurem reisilaev. Kiirus on peal kuni üheteistkümneni, räägivad kolm rahulikult arvutite taga istuvat tollitöötajat paar tundi enne laeva tulekut. On tõesti vaikne, televiisorist kontserti vaatavad mehed viskavad isekeskis nalja.

Pealelõunast seisavad nende ees klaasist luugi taga järjekorras Eesti autojuhid, registreerimistunnistus näpus. Siiski saavad nad enamasti samaks õhtuks oma asjad joonde.

Läänesadama toll on Tallinnas tekkinud kaubaummikutega kursis, ehkki laevad liiguvad endiselt kahe riigi vahet ja nende pealt pole aru saada, et kaup kusagil kinni on.

Küsimusele, mis muutus Soome tolli töös pärast liitumist Euroopa Liiduga, vastab Läänesadamas asuva Helsingi Sadama transpordiüksuse pealik Pertti Neiglick, et tuli nii head kui ka halba. Muutusi oli tollitariifides ja kauba üle piiri vedamise nõuetes, kuid need ei puudutanud tollimisprogramme või -tavasid.

Peamine muutus oli see, et tollimaksud hakkasid otse Brüsselisse minema. «Nii et pandi Euroliidu rahakassa tolli ukse taha ja meile ei jää enam midagi,» naerab Neiglick. «See muutus ootab ka Eestit.»

Kesklinnas asuvas Helsingi tolliametis pole kuuldudki Eesti tolliprobleemidest. Tolliameti kontrolör Saija Salovaara sõnab, et on kuulnud hoopis sellest, et Eesti toll on võtnud kasutusele online-süsteemi, mis ühendab kõik Eesti tollipunktid. «Meil seda veel ei ole, peaks tulema teile õppima,» sõnab ta naerdes.