Soome toll vilistab eurohullustele

Artikkel

- Uudised
- Kadi Heinsalu
- 18. november 1999 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soome toll vilistab eurohullustele
Ehkki varsti juba viis aastat Euroopa Liidu liige, ei kasuta Soome toll ÜRO või Euroopa Liidu soovitatud tasuta tolliprogrammi nagu Eesti, vaid kodukootud varianti. Soome tollis ei ole seni ka tervet Soomet ühendavat online-andmesidevõrku, mis Eesti tollil novembri alguses jalad alt võttis.
Esmaspäeva pealelõunal, kui Eestist tulevaid laevu on Helsingi Läänesadamasse veel paar tundi oodata, on rahulik nii reisijate- kui ka kaubaterminalis. Kümmekond Eesti kaubaautojuhti teeb sadamakail autode kõrval aega parajaks, et paari tunni pärast hakata kodumaale sõitma. Kui kaua seekord Eesti tollis peab ootama, nad ei tea.
«Soome tolli kohta nuriseda pole, kui on paberid korras, saab kohe minema,» võrdleb ASi Eesti Teho Jakelo autojuht Edmas Sinkevicius Eesti ja Soome olusid.
Kaks nädalat tagasi sattus ta oma kaubaga otse Eesti tollisegaduste keskele ning pidi veetma kurva öö ühes Tallinna tolliterminalis.
Varem oli Eesti tollis Sinkeviciuse sõnul kolm korda lihtsam asju ajada -- sai kasutada eeldeklaratsiooni, kaup sõitis kindlasse kohta, kuhu kauba tellijad järele tulid. Nüüd nõutakse sisenemisdeklaratsiooni ja arvutid ka ei tööta, kauba tellijad peavad igaüks eraldi oma deklaratsiooniga kohale jooksma ja tollilaost oma kauba välja otsima.
Helsingi Läänesadamas läheb Eesti kaubaga rabelemiseks veerand viis õhtul, kui saabub esimene suurem reisilaev. Kiirus on peal kuni üheteistkümneni, räägivad kolm rahulikult arvutite taga istuvat tollitöötajat paar tundi enne laeva tulekut. On tõesti vaikne, televiisorist kontserti vaatavad mehed viskavad isekeskis nalja.
Pealelõunast seisavad nende ees klaasist luugi taga järjekorras Eesti autojuhid, registreerimistunnistus näpus. Siiski saavad nad enamasti samaks õhtuks oma asjad joonde.
Läänesadama toll on Tallinnas tekkinud kaubaummikutega kursis, ehkki laevad liiguvad endiselt kahe riigi vahet ja nende pealt pole aru saada, et kaup kusagil kinni on.
Küsimusele, mis muutus Soome tolli töös pärast liitumist Euroopa Liiduga, vastab Läänesadamas asuva Helsingi Sadama transpordiüksuse pealik Pertti Neiglick, et tuli nii head kui ka halba. Muutusi oli tollitariifides ja kauba üle piiri vedamise nõuetes, kuid need ei puudutanud tollimisprogramme või -tavasid.
Peamine muutus oli see, et tollimaksud hakkasid otse Brüsselisse minema. «Nii et pandi Euroliidu rahakassa tolli ukse taha ja meile ei jää enam midagi,» naerab Neiglick. «See muutus ootab ka Eestit.»
Kesklinnas asuvas Helsingi tolliametis pole kuuldudki Eesti tolliprobleemidest. Tolliameti kontrolör Saija Salovaara sõnab, et on kuulnud hoopis sellest, et Eesti toll on võtnud kasutusele online-süsteemi, mis ühendab kõik Eesti tollipunktid. «Meil seda veel ei ole, peaks tulema teile õppima,» sõnab ta naerdes.
Euroopa Liit online-süsteemi ei nõua, see on iga riigi siseasi. Soome täiustab siiski juba pikemat aega oma rahvuslikku tolliprogrammi, et online-süsteemile 2001. aastal üle minna. Online'ile üleminekut on arutatud ja ette valmistatud koos suuremate klientidega.
Soome toll jagab importija-kliendid kahte tüüpi -- nn sularaha- ja registreeritud kliendid.
Sularahakliendid, keda on kümnendik, on peamiselt väikekaupmehed, kes toovad korraga vähe kaupa üle piiri. Nemad ei saa kaupa enne kätte, kui on kõik nõutud maksud maksnud, kaup suunatakse seniks tollilattu.
Registreeritud klientidele, kes on reeglina pidevalt importivad suured ettevõtted, seevastu kirjutatakse välja spetsiaalne tolliarve. See võidakse kirjutada välja hiljem, kui kaup on jõudnud omaniku kätte.
Igast Soome saabuvast importkaubapartiist antakse tollile eelteade. Teatud juhtudel võidakse kauba haldaja vabastada isegi eelteadete saatmisest. Näiteks kui kaup on riskivaba või kui eelteate saab esitada suurema impordikava raames.
Kui kaupa ei pea viima tollimispaika, annab see logistilise edumaa, säästab raha ja aega, pealegi pole tollimine seotud siis tolliasutuste asukoha ega lahtiolekuajaga.
Erinevalt Eestist maksab Soome tollis juba ammu elektrooniline allkiri, deklaratsioone saab esitada arvutivõrgu kaudu. Deklarant ei pea tulema kettaga tolliinspektuuri nagu Eestis.
Soomes võeti elektrooniline nn Edi-tollimine impordi tollimaksustamise jaoks kasutusele 1992. aastal, nüüd on see saanud peamiseks tollimisprotseduuriks.
Eesti toll plaanib samuti laiali jagada tasuta tollimaakleriprogramme arvuti jaoks, kuid elektrooniline allkiri pole siin endiselt seadustatud.
Üheski Euroopa Liidu riigis Eesti jaoks kohandatud ja seni peamiselt arengumaades kasutusel olevat ASYCUDA tollimisprogrammi kasutusel ei ole, liikmesriigid kasutavad igaüks oma programmi.
Ühtne elektrooniline kaupade tollimisprogramm NCTS (New Computerized Transit System) võetakse Euroliidus kasutusele hiljemalt 2000. aastal. Sellega liidetakse Euroopas umbes 3000 tollipunkti reaalajas operatiivseks andmesidevõrguks.
Kui Eesti liitub Euroopa Liiduga, peaks ta ühinema ka üle-euroopalise online-andmesidevõrguga. See tähendab suuri kulutusi, mille võib katta Euroliit, aga võib seda ka mitte teha.
Ilmselt tuleb Eestil selleks uusi investeeringuid nagunii teha, sest vaevalt ASYCUDA-le õnnestub vastavaid lisasid juurde ehitada. Kindel pole ka see, kas see ühtiks Euroopa Liidu tollimisprogrammiga, sest kurikuulus ASYCUDA on loodud hoopis teistel alustel ja teiste riikide jaoks.
Vt. ka tabelit:Eesti ja Soome tolliterminalide hinnavõrdlus
Hetkel kuum