Varakapitalismi monument

Tallinna tuntuim tondiloss -- kuulsusrikka Estkompeximi rajatud Osten Tor -- asub kesklinnas, kiviviske kaugusel Pärnu maantee viaduktist. Eelmisel kümnendil alustatud ehitis seisab viimased aastad puutumatuna otsekui mälestusmärk varakapitalismi kangetele.

Iga möödasõitja võib juba kaugelt veenduda -- rahaka kinnisvaraomaniku hääl kõlab kõvemini kui linnavalitsuse oma. Üks Osten Tori haldusfirma praegustest omanikest on SRV Kinnisvara, teine keegi soomlasest ärimees.

Ligi aasta tagasi tegi linnavalitsus kinnistu omanikele ettekirjutuse demonteerida Osten Tor tänavu juulis ning krunt korrastada, kuid seni pole suurt midagi muutunud.

Pärast viimast sõda, kui varemetes oli pool Tallinna, saadi terve linna korrastamisega hakkama vähem kui kaheksa aastaga. Komsomoli juhtimisel kadusid varemed linnast juba 50ndate alguseks.

«Ega see maja lammutamine palju aega ei võtnud,» ütleb ajaloomuuseumi asedirektor Vello Kuldna, «müürid tõmmati maha, kivid laaditi käest kätte visates autodele või vankritele. Pärast külvati muru ja istutati puud.»

Silmailu pärast ei hakka keegi sellist lammutustööd ette võtma, pealegi ei kuku vrakk kokku ega ohusta kellegi elu, põhjendab Osten Tori senist ilutsemist SRV Kinnisvara arengudirektor Indrek Toome.

Kolm aastat tagasi oli SRV Kinnisvaral kavas Osten Tori ehitada lisaks kontoriruumidele ka luksuskortereid ja ärikeskuse katusele helikopteri maandumisplats. Leidus ka kaubandusfirmast äripartner, kes sattus aga raskustesse ja projekt jäi pooleli.

Tegelikult pidurdab linnavalitsuse bürokraatia ise Osten Tori varemete korrastamist. Ligi pool aastat koostavad linnaametnikud piirkonna detailplaneeringu lähteülesannet, kus oleks kirjas, mida linn sellel krundil üldse näha soovib.

«Mõttekas oleks teha sinna selver, sest selles piirkonnas pole suurt kaubanduskeskust,» ütleb Toome. «Samuti oleme mõelnud stuudiokorterite peale, kus võib nii elada kui tööd teha.»

Ent enne peab linnavalitsuses valmima detailplaneeringu lähteülesanne.

Linnavalitsuse keskkonnaameti peaspetsialist Ilda Lindvest ütleb, et nende nõusolek on lähteülesandele antud.

Kuni karkass seisab, teeb keskkonnaamet Osten Tori omanikule heakorranõuete rikkumise eest aeg-ajalt trahvi. «Eks uus linnaosavanem otsusta,» arvab Lindvest tondimaja tuleviku kohta.

- 80ndate lõpp

Asutakse rajama põllumajandusministeeriumi infokeskust. Finantseerija: ENSV riigieelarve.

- 90ndate algus

Hoone omandiõigus siirdub müstilistel asjaoludel ASile Talu, kelle suuraktsionäriks on jäätist ja lihatooteid valmistav Estkompexim. Finantseerija: Alexander Kofkin.

- 1994

Hoone värvitakse roheliseks.

- 1995

Hoone ostab Soome ärimees Ismo Ojala, kes moodustab selle haldamiseks OÜ Satabild. Ta lubab aasta lõpuks ehituse lõpetada. Ojala loodab hoone ühe ruutmeetri eest saada 7000--8000 Soome marka, see on ekspertide hinnangul Eesti oludes üle mõistuse kõrge hind. Finantseerija: Ismo Ojala.

- 1996--suvi 1998

Ilma liigse kärata omandab hoone valdaja OÜ Satabild osakud SRV Kinnisvara. Kerkib uus plankaed. Finantseerija: Soome kapital.

- detsember 1998

Tallinna linnavalitsus tunnistab ehitise varisemisohtlikuks ning käsib karkassi lammutada.

- aprill 1999

Poolelioleva büroomaja Osten Tor omanikud vaidlustavad Tallinna keskkonnaameti ettekirjutuse, mis nõuab hoone lammutamist territooriumi korrastamise eesmärgil.

- september 1999

Kesklinna vanem Elmar Sepp arvab, et Osten Tori taasriigistamise otsustab uus linnavolikogu.

Autor: Lauri Liikane