• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majanduslanguses investeeritakse vähem

    Statistikaameti andmetel said vähemalt 10 töötajaga eraettevõtted selle aasta kolme kvartaliga juurde ligi kolmandiku võrra vähem uut põhivara kui möödunud aasta sama ajaga ehk 4,1 miljardit krooni mulluse 5,9 miljardiga võrreldes.
    Ehitusettevõtte ASi EE Grupp nõukogu esimees Toomas Luman ütles, et ei saa anda asjakohast kommentaari, kui ei tea statistikaameti täpset metoodikat.
    Ehitusettevõtete põhivarainvesteeringute statistilise vähenemise loogiliseks seletuseks pidas ta kinnisvaraarenduse vähenemist. «Meie ettevõttel ei ole ükski otseselt vajalik investeering tegemata jäänud, « ütles Luman, «aga muidugi on neid alasid, kus selle järgi oleks suur vajadus.»
    «Ettevõtete jaoks on ellujäämine olnud edasiarenemisest tähtsam,» nentis rahandusministri nõunik Daniel Vaarik, kuid väljendas optimismi tuleviku suhtes.
    «Järgmise aasta kasv on muidugi seda suurem, mida madalamal põhi praegu on,» märkis Vaariku kolleeg Madis Müller. Rahandusministeerium prognoosib selleks aastaks ligikaudu nulli jäävat majanduskasvu, kuid järgmise aasta majanduskasvuks 4,1 protsenti.
    Üldise majandusseisaku kõrval mõjutab põhivara investeeringuid ka see, et eelmistel edukamatel aastatel tehnoloogia soetamiseks suuri kulutusi teinud ettevõtetel puudub praegu vajadus põhivara uuendamiseks.
    Teetöömasinate müüja Warren Balti OÜ juhataja Tiit Ploom ütles eile, et uute kallite masinate müük Eestis on sel aastal vähenenud. «Kui teetööfirmal on uued asfaldilaoturid viimastel aastatel ostetud, ei hakata ju lihtsalt investeerimise pärast rohkem ostma, kui töö tegemiseks vaja läheb. Liiati kui töö maht ei kasva,» ütles Ploom. Tema sõnul võiks paljude stabiilse turuga ettevõtete puhul oodata suuremat vajadust põhivara soetamise järele siis, kui hiljutistel aastatel esmakordselt soetatud korralik Lääne tehnika on jõudnud vananeda.
    Statistikaameti sel nädalal avaldatud andmete järgi on riik, omavalitsused ja riigile kuuluvad ettevõtted kokku investeerinud sel aastal kolme kvartaliga põhivarasse mullusest rohkem ehk 4,995 miljardit krooni eelmise aasta 4,772 miljardi krooni vastu. Statistikaameti kvartaliküsitluste põhjal avaldatud andmed ei hõlma alla kümne töötajaga ettevõtteid ega aasta jooksul asutatud ettevõtteid, lisaks täpsustavad andmeid ettevõtete aastaaruanded.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Kriis ajas töötu Siiri Sisaski seenele: müüsin kontserditel salateid ja moose
Vabakutseline muusik ja laulja Siiri Sisask rääkis Äripäeva raadiosaates "Edukad naised", kuidas hakkas koroona-ajal talveks raha koguma hoidiseid müües.
Vabakutseline muusik ja laulja Siiri Sisask rääkis Äripäeva raadiosaates "Edukad naised", kuidas hakkas koroona-ajal talveks raha koguma hoidiseid müües.
A. Le Coqi juht: riik ei tule mulle ütlema, mida ma pean sööma ja mida mitte
Kui Arenguseire Keskuse raportit kajastavas artiklis kirjeldati võimalust tuua päevakorda rahvatervise maks, mis tähendab maksu suhkru- ja rasvasisalduse eest, siis joogitööstuse A. Le Coq tegevjuht Tarmo Noop peab valeks toiduainete klassifitseerimist headeks või halbadeks.
Kui Arenguseire Keskuse raportit kajastavas artiklis kirjeldati võimalust tuua päevakorda rahvatervise maks, mis tähendab maksu suhkru- ja rasvasisalduse eest, siis joogitööstuse A. Le Coq tegevjuht Tarmo Noop peab valeks toiduainete klassifitseerimist headeks või halbadeks.