OMX Baltic−0,42%300,01
OMX Riga−0,06%892,98
OMX Tallinn−0,6%2 068,62
OMX Vilnius0,24%1 202,47
S&P 5000,08%6 202,98
DOW 30−0,28%44 371,53
Nasdaq 0,47%20 297,29
FTSE 100−0,32%8 757,29
Nikkei 225−0,56%39 762,48
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,85
GBP/EUR0,00%1,15
EUR/RUB0,00%92,64

OMX Baltic−0,42%300,01
OMX Riga−0,06%892,98
OMX Tallinn−0,6%2 068,62
OMX Vilnius0,24%1 202,47
S&P 5000,08%6 202,98
DOW 30−0,28%44 371,53
Nasdaq 0,47%20 297,29
FTSE 100−0,32%8 757,29
Nikkei 225−0,56%39 762,48
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,85
GBP/EUR0,00%1,15
EUR/RUB0,00%92,64

20.12.99, 00:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Suuremad saastajad aitavad keskkonda puhastada

Eesti suuremad saastajad on elektrijaamad, mis maksavad 18,42 miljonit krooni saastetasu, mille eest ehitatakse ja renoveeritakse keskkonnakaitsealaseid objekte.

Tänu suurte ettevõtete makstavale saastetasule on paljud teiste maakondade väikesed reoveepumplad, kanalisatsioonitrassid või muud objektid saanud keskkonnafondi kaudu kordategemiseks raha. Ida-Virumaa maavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Aado Endoja kinnitab, et Eestimaa suurimad saastajad asuvad kahtlematult Ida-Virumaal. «Mida rohkem meie ettevõtted maksvad saastetasu, seda rohkem saavad kasu teised, väikeettevõtted või omavalitsused,» räägib Endoja.

Vastavalt seadusele võib saastetasu asendada, kui ettevõte rakendab oma kulul keskkonnameetmeid, mis tagab saastaine või jäätmete vähenemise kolme aastaga 25%.

Artikkel jätkub pärast reklaami

ASi Tartu Veevärk nõuniku Voldemar Raidla sõnul on Tartu Veevärk vee saastetasu vähendamise nimel palju teinud. Valmis linna reoveepuhasti ning tunnelkollektori I järgu ehitus, mis võimaldab 80% linnas tekkival reoveest juhtida reoveepuhastisse.

Ülejäänud 20 protsendi reoveega tegeletakse ning tunnelkollektori II järk, mis peaks valmis saama 2002. aasta lõpuks, lahendab olukorra. Raidla möönab, et muret teeb vaid raha, sest kogu projekti maksumus on 60 miljoni krooni ringis. Seni pole ettevõte vee pealt makstavast saastemaksust veel midagi tagasi saanud. «Meil on keskkonnaministriga leping, et kui jätkame teise kollektori ehitamist, vähendatakse meie poolt makstava saastemaksu summat 20 miljoni krooni võrra,» on Raidla optimistlik.

Saastekahju hüvitise kogusumma oli keskkonnaministeeriumi andmetel 1997. aastal 68, 9 miljonit, 1998. aastal 72,3 miljonit krooni. Kogu seda raha käsutas keskkonnafond, mis praeguseks on reorganiseeritud.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Eva Kraav on sunnitud tunnistama, et kuna maavalitsustega on suhted ministeeriumil halvad ja maavalitsuste keskkonnaosakonnad pole kohustatud teavet edastama, siis käesoleva aasta saastetasu maksjate kohta on infot raske saada.

Autor: Signe Kalberg

Seotud lood

Järjepidevad investeeringud ja nutikas strateegia on muutnud Stako Diler OÜ oluliseks tegijaks nii koduturul kui rahvusvahelisel areenil.

02.07.25, 10:36

Stako Diler OÜ: suured visioonid, suured masinad ja Eesti tööstuse tulevik

Enimloetud

Uudised

01.07.25, 11:02

USA süüdistab 10miljardilise meditsiinipettuse tegemises ka eestlasi

Saated

30.06.25, 16:02

Kristjan Liivamägi: eestlast ootab ees karm kohanemine

Uudised

01.07.25, 15:30

Maksukuriteos süüdistatav ettevõtja määras endale priske dividendi

Juhtkiri

01.07.25, 08:08

Coop Pank käitus heal juhul liiga ahnelt

Majandustulemused

01.07.25, 14:02

Bolti kahjum ületas 100 miljoni euro piiri

Asutajate firmad maksid miljoneid dividende

Uudised

01.07.25, 13:39

Reformierakond meelitas linnapeaks mitut tuntud ärimeest

Viimased uudised

Majandustulemused

02.07.25, 17:04

Poodide ehitamise lainel ettevõtjad võtsid mitu miljonit eurot dividendi

Uudised

02.07.25, 16:45

Euroopa lasi 2040. aasta kliimaeesmärkides latti madalamaks

Uudised

02.07.25, 16:37

Õiguskantsler: mõned riigiasutused vaatavad pangakontosid ilma loata

Börsiuudised

02.07.25, 16:05

Trumpi uuest maksuseadusest võidavad kiibitootjad

Saated

02.07.25, 16:00

TalTechi professor: Eesti puidukeemia areng takerdub

Juhtkiri

02.07.25, 15:52

Euro teeb just seda, mida see teha ei tohiks – kallineb, sunnik

Arvamused

02.07.25, 15:43

Triinu Tapver: tõenäoliselt jäävad USA aktsiaturud edaspidigi juhtima

Börsiuudised

02.07.25, 15:32

Kolm rahamasinat, mis toodavad tulu ka siis, kui sa magad

Loo pood hakkab välja nägema samasugune nagu pildil olev Aegviidu kauplus.

Poodide ehitamise lainel ettevõtjad võtsid mitu miljonit eurot dividendi

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Foto: ZUMAPRESS.com/Scanpix

Euroopa lasi 2040. aasta kliimaeesmärkides latti madalamaks

Õiguskantsler: mõned riigiasutused vaatavad pangakontosid ilma loata

Poodide ehitamise lainel ettevõtjad võtsid mitu miljonit eurot dividendi

Euro teeb just seda, mida see teha ei tohiks – kallineb, sunnik

Trumpi uuest maksuseadusest võidavad kiibitootjad

“Euroopa võib ju tahta USAd ja dollarit asendada, kuid keskkond seda ei soosi,” kirjutab LHV majandusanalüütik ja majandusteadlane Triinu Tapver.

Triinu Tapver: tõenäoliselt jäävad USA aktsiaturud edaspidigi juhtima

JMV autosalong asub Tallinnas Ülemiste linnakus.

Maksuamet: JMV kliendid ühegi panga kliendiks ei kõlba

Morten Wierod tegi ABBs suure karjääri, olles muu hulgas erinevate üksuste juht ning töötades neli aastat Hiinas.

Globaalse suurtööstuse tippjuhi nõuanne Eesti juhtidele: tasub olla paranoiline

Sisuturunduslikus saates “PwC juhtimistase” räägitakse sel korral, kuidas edukalt projekti juhtida.

Kasulik kuulamine: miks projektid ebaõnnestuvad ja kuidas neid edukalt ellu viia

Dividendid on investorile head passiivse rahavoo allikad. Oluline on enda jaoks üles leida neist parimad.

Kolm rahamasinat, mis toodavad tulu ka siis, kui sa magad

Taavi Ilves: Nvidia on küll huvitav, kuid kasvu otsin järgmiselt lainelt

Dollari tugevale langusele vaatamata olen 2025. aasta algusest alates portfelliga taas plussis ning ootan sellele lisa.

Portfell taas plussis – kuus kuud turbulentsi, aga strateegia toimis

Siiani on Eestis tegutsevad suurpangad pidanud hinnasõda investeerimisel rakenduvate tehingutasude üle.

SEB astus järgmise sammu alustavate investorite püüdmiseks

USA suurimad indeksid sulgusid erisuunaliselt, Dow Jones kerkis tervishoiu toel

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 14 p 16 t
Toimumiskoht:
Tallinn