Välisesindajad rajavad ettevõtjale maailmas teed

«Mitte kuskil ei oodata Eesti ettevõtjaid avasüli,» kinnitavad välissaadikud ja ekspordivahendajad, kes üritavad maailmamastaabis väikseid Eesti ettevõtteid välisturgudele aidata.

Enne kui osta kallis lennukipilet, et minna laia ilma kontakte otsima, tasub ära teha kodutöö -- selgitada välja, millisesse riiki on mõtet oma kaupa pakkuda, kui tihe on sealne konkurents, millised on imporditollid, kes oleks potentsiaalsed partnerid ja kes konkurendid, milline on nende taust, kui suured on võimalikud lepingumahud jne. Üksinda sellist uurimistööd teha on väga keeruline ja kulukas. Eestis leidub mitmeid organisatsioone ja esindusi, samuti on pea igas riigis, kuhu eestlastel asja, olemas majandusdiplomaadid või kaubandusesindaja.

«Vähim, mis meie võimuses, on saata ettevõtjale potentsiaalsete partnerite nimekiri,» tunnistab Varssavis elav majandusdiplomaat Toomas Kukk, kes on töötanud ligi poolteist aastat majandusametnikuna Eesti saatkonnas Poolas.

Hiljuti leidis MicroLink ekspordiagentuuri kaasabil mitu võimalikku koostööpartnerit Suurbritannias. See on Antoni sõnul ülisuur saavutus juba seetõttu, et Suurbritannia ettevõtjad on konservatiivsed ning neil on pikaajaline koostöökogemus endiste koloniaalriikidega. «Ainult odava tööjõuga neid ei peibuta, rohkem huvitab neid kvaliteet,« lausub Anton. Tema hinnangul pole eestlastel selles osas midagi häbeneda. «Meil on palju haritud tööjõudu, peame seda ära kasutama. Vastasel juhul hakatakse meie töötajaid üles ostma.»

Ka Eesti Ekspordiagentuuri direktor Lea Kroonmann on sama meelt. «Nii mõnigi suur Lääne ettevõte on juba rajanud Eestisse oma väikese ajutrusti, sest kõrgharidusega spetsialisti palkamine on siin suhteliselt odav. Tootmine on aga Aasias, kus on lihttööjõud odav.»

Kroonmanni hinnangul on suuremad ekspordivõimalused neil, kes ei tegele laiatarbekaubaga, kus kasum teenitakse käibelt. Lihtsam on leida ostjat ni?itoodetele või saada allhanketellimusi mõnelt suurtootjalt, kui minna pakkuma valmistoodangut. Sageli eeldavad allhanketööd Eesti mõistes suuri tootmismahte, mida on suutelised vähesed täitma.

«Näiteks tehti pakkumine Ida-Virumaal tegutsevale kõlareid tootvale firmale. Väikseim kogus oleks olnud 3000 eksemplari, kuid paraku on ettevõtte tootmisvõimsus vaid 500 kõlarit kuus,» nendib Kroonmann.

Eesti Ekspordiagentuur on tellinud vastavalt ettevõtjate soovidele mitu suuremat Euroopa turu uuringut. Põhjalikult on uuritud T?ehhi ja Rootsi rõivaturgu, Saksamaa ja Suurbritannia puidusektorit, T?ehhi ja Saksamaa kala- ja piimatööstust, Suurbritannia elektroonikaturgu, samuti mitmid sektoreid Ida- ja Kesk-Euroopas.

Direktori sõnul on välisturule minnes väikestel ja keskmistel ettevõtetel targem alustada tagasihoidlikumalt, kui püüelda kohe suurte mängumaale. «Näiteks Volvo peakorter saab päevas tuhandeid fakse kogu maailmast, enamik neist läheb otsejoones prügikasti. Nad ei jõuaks neile juba puht füüsiliselt vastata. Esmalt tuleb end tõestada koostöös väiksemate ettevõtetega, alles siis on lootust suurte mängumaale jõuda,» on Kroonmann veendunud.

Vt. ka tabelit:Eesti majandusdiplomaadid / Majandusministeeriumi alluvuses töötavad kaubandusesindajad / Ekspordi- ja impordisuhteid arendavad organisatsioonid Eestis