Delikatesstoitu jääb vähemaks

K-Hulgi direktor Riho Maurer ütles, et juustuvalik firma hulgiladudes kindlasti väheneb, sest neid sorte, mida tarbitakse vähe, pole mõtet enam tuua.

Näiteks Prantsuse päritolu Brie juustu müüb K-Hulgi kõigest 15--20 kilo nädalas. Sama kehtib ka tigude-austrite ja muude delikatesstoodete kohta.

Seni tõi hulgifirma kauba põhiliselt Soomest oma emafirmast ja Rootsist, kus komplekteeriti koorem eri kaupadest ja anti neile üks ühine sertifikaat. «Kui seni saime tuua peaaegu kõike, mida klient tellis, siis nüüd pole väikesi koguseid enam mõtet tuua, sest paberiajamine on väga keeruline, kui aga tootja sertifikaati ei ole, tuleb tasuda tollimaksu,» selgitas Maurer.

Lihtsam on nende müük lõpetada ja tuua maale üksnes suure tarbijaskonnaga masskaupa, leidis ta. Kui erilist kaupa edaspidi siiski tuuakse, on hind tõenäoliselt mõnevõrra kõrgem.

Eelöeldu puudutab valusalt ka eksootiliste puuviljade maaletoojaid. Nemadki kaaluvad selliste harulduste, nagu näiteks papaia või karambola, maaletoomise lõpetamist.

Eesti Puu- ja Köögivilja Hulgiliidu juhataja Viktor Kriesenthali sõnul loodavad hulgifirmad, et nende välispartnerid hangivad kauba saatjalt kolmandatest maadest vajalikud dokumendid. «Kui nad seda ei tee, jäävad eksootilisemad puuviljad koormast maha,» märkis ta. Senise korra järgi võis Hollandis või Hispaanias müügile lubatud kaupa Eestisse vabalt sisse tuua.

Aivar Kägo hulgifirmast Mediata ütles, et samal põhjusel muutub sel aastal küsitavaks ka Mehhiko ja USA õlle sissevedu.

Väheneb ka haruldaste veinide valik, kuid veidi teisel põhjusel. Nimelt nõuab alkoholiseadus kõigi Eestis müüdavate veinide kandmist Eesti alkoholiregistrisse.