Eesti Bussi pankrot tooks kaasa kaose maaliinidel

Maksuamet nõuab kohtus riigile 12 miljonit krooni võlgneva Eesti Bussi pankrotti. Põhivõlale lisanduvad viivised kolme miljoni krooni eest. Üle poole maksuvõlast moodustavad sotsiaalmaksud. Kokku on firmal võlgu umbes 20 miljonit krooni, osa sellest kütusefirmadele.

Kui kohus peaks homme pankroti välja kuulutama, võivad päevapealt seiskuda kõik 45 liini, millel Eesti Buss vedas aastas kokku umbes kolme miljonit reisijat.

Teede- ja sideministeeriumi maanteeliikluse osakonna juhataja Lembit Kiviloo hinnangul satuvad löögi alla ennekõike väiksemad ja tihedate peatustega liinid, mida peamiselt teenindas Eesti Buss. 'Põhiliinid suudavad teised bussifirmad eeldatavasti ära teenindada,' lisas ta. Raskusi võib tekkida maakohtades, kus bussifirma vedas õpilasi hommikul kooli ja õhtul koju.

Kiviloo ütles, et ka sel juhul, kui pankrot jääb välja kuulutamata või kui kohtuotsus kaevatakse edasi, võib võlgades oleval Eesti Bussil tekkida raskusi kütuse ostmisega. Tema sõnul näeb ministeerium lahendust selles, et teistele firmadele väljastatakse kiiresti ajutised liiniload. Liinilubade konkurss võtab tavaliselt aega üle kuu.

Kiviloo hinnangul ei saanud Eesti Bussiga seonduvaid probleeme ennetada, sest ministeeriumi ja bussifirma esindaja taanlase Fleming Andersseni vahel puudus igasugune side. 'Ta ei ilmu isegi kohtusse,' nentis Kiviloo, kelle sõnul oli ministeerium Eesti Bussi kehva finantsolukorraga ammu kursis.

'Riigiametnikud on oma töö liinilubade jagamisel tegemata jätnud,' nentis Eesti suurima bussifirma ASi Sebe juhatuse esimees Toivo Leht. 'Nüüd sõltub kõik sellest, mida pankrotihaldur ja teised bussifirmad suudavad kokku leppida.'