Euroopa Liit on teel, teadmata täpselt isegi, kuhu

Mõni nädal tagasi, kui Euroopa Liiduga (EL) laienemisläbirääkimisi pidavate riikide arvu suurendati kuuelt 12-le, käivitati ka valitsustevaheline konverents (VVK), mis peab aasta lõpuks tegema Amsterdami lepingusse vajalikud parandused. Esimene sündmus tahab rõhutada, et kõigil kandidaatriikidel on nüüd võrdsed võimalused Lääne-Euroopa klubi (EL) liikmeks saada. Kuid teenimatult on varju jäänud teine sündmus ehk valitsustevaheline konverents, mis napi aastaga peab näitama, kuhu EL ise tüürib ja kas ta üleüldse on laienemiseks võimeline.

Austria veto sõltub valijaist

Poliitiliselt võib Euroopa Komisjon (EK) muidugi kõigile kandidaatidele lahkelt lubada vastuvõtmist, aga mäletatavasti eeldab ELi laienemine praegu kõigi liikmesriikide üksmeelselt nõusolekut. St kui Austria ütleb sellele ?ei?, ei maksa EK laienemisvoliniku Günter Verheugeni lubadus midagi. Muuseas, tants Jörg Haideri ümber läks Euroopas lahti mitte niivõrd tema vaadete või ütluste pärast, vaid eelkõige sellepärast, et tema Vabaduspartei tõus valitsusse näitas ära ELi nõrga koha. Sest kui aus olla, siis on Euroopas juba aastaid olnud Jörg Haderi sugune poliitik ehk Prantsuse paremäärmuslane Le Pen, kelle kelle ümber tantsu ei käi sel lihtsal põhjusel, et tema erakond püsib võimuperifeerias.

Vabaduspartei on öelnud, et uutel riikidel pole ELi asja enne, kui nende palgatase on ELi riikidega võrdne (praegu on Ungari ja Austria töölise palgavahe viiekordne). Vabadusparteid toetas ca 30 Austria valijatest, mis tähendab, et erakonna on võimule toonud heaoluga harjunud rahvas, kellel on tööjõu loksuma hakkamise ees reaalne hirm. Arvestades, et see hirm võib levida ka teistesse riikidesse, ongi Romano Prodi seisukohad muutunud ettevaatlikumaks.

VVK-l tuleb muu hulgas jõuda kokkuleppele ka enamusotsuste laiendamises, mis välistaks rahvusriigi veto ega laseks näiteks Austrial pidurdada ELi laienemist. Pole selge, mis hinnaga vetost loobumine läheb, kui läheb.

Ja lõpuks tuleb VVK-l lahendada veel üks oluline probleem: kas anda vabaks võimalus ELi eri tempos integratsiooniks, mis tähendab, et tuumikriigid saavad luua Euroopa ühendriigid ja ülejäänud (liitujad) jäävad ELiga lõdvalt seotuks. EK eksesimehe Jacques Delorsi väitel läheb ELi areng just seda teed.