Kas IV kvartali majanduskasvuga võib jääda rahule?

Eelmise aasta viimane kvartal oli parem kui 1998. a IV kvartal. Põhi on tõesti möödas, aga kas me kasvame tegelikult ja kas see kasv on jätkusuutlik, on veel väga raske öelda. IV kvartalist seda välja lugeda ei saa, küll annab kasvunumber selleks lootust. Seda saab välja lugeda sellest, kuidas on muutunud raha reaalne vahetuskurss, kuidas on kasvanud Eesti ekspordistruktuur, kuidas muutunud nõudmine ja millised on need tegurid, mis hakkavad nõudlust ja eksporti tänavu suurendama.

See on esimene märk, et majanduslangus on ületatud ja tõusufaas on ikkagi alanud. Kui vaatame tänavusi esimesi majandusindikaatoreid, tööstustoodangu müüki ja maksutulude laekumist, siis tundub, et trend on püsiv. Maksulaekumine jäi kahel esimesel kuul prognoositust väiksemaks, kuid siin tuleb arvestada, et näiteks tubakatoodete import kasvas detsembris märkimisväärselt, enne jaanuari aktsiisitõusu toodi sisse kolme kuu kogused. Eelmise aasta majanduskasv tuleb ca miinus 1,4. Tänavuseks prognoosisime 4-list kasvu ja arvan, et see on reaalne.

Eriti hea tulemus see nüüd küll ei ole. Hansapanga prognoos oli 4. Tööstustoodangu müük ja ekspordinumbrid väga halvad ei olnud ja sellepärast võib olla põhjus oodatust väiksemas sisemaises tarbimises ning seda just majapidamiste poolt. Kaubanduses suur osa varimajandusel ja seda on raske prognoose tehes arvestada. Sisemaine tarbimine võis vastata varem tehtud prognoosidele, kuid samas võis suureneda varimajanduse osa, mis ametlikus statistikas ei kajastu.

1999. aasta neljanda kvartali majanduskasv oli oodatust natukene madalam, kuid see ei mõjuta oluliselt välisinvestorite käitumist. Tegelikult näitab avaldatud number, et oleme majanduslangusest väljas ja see on positiivne. Täpsemalt saab neljanda kvartali majanduskasvu näitajat kommenteerida, kui on teada, mis juhtus erinevates majandusharudes. Siis saab ka selgeks, miks analüütikute ootused ja prognoosid ei täitunud.

Number ei jäänud oodatule palju alla, see näitab, et majandus on saavutanud stabiilse kasvufaasi, suuri hüppeid ei tohiks enam ette tulla. 1999 toimus tugev areng tööstuses, kaubanduses on olukord endiselt vastuoluline. Jaekaubanduses oli aasta teisel poolel näha positiivsed arenguid, hulgikaubandus püsib aga paigal. Võrreldes 1998. a ei ole majanduse struktuur muutunud nii kiiresti, nagu ootasime.

Majanduse edasine areng sõltub sellest, kui hästi suudavad ettevõtted lüüa läbi arenenud turgudel. Ei tasu loota avanevale Vene turule, vaid tuleb hambad ristis üritada minna läände. Peab jälgima, mida teevad Soome ja Rootsi firmad.