Heade töötajate põud

Kust saab õmblusfirma kvalifitseeritud tööjõu? Klementi sulges möödunud kevadel õppeklassi, sest koolitamine osutus tootmisettevõttele kulukaks. Praegu käivad Klementis ja Baltikas praktikal Tallinna Tööstushariduskeskuse (endine kergetööstuskool) tüdrukud. Tartus püüavad kutsekoolis õmblemist õppivaid tüdrukuid enda juurde meelitada Ilves-Extra ja Sangar. Koolituskulude hulka kuuluvad ettevõtetel aeg, mis kulutatakse praktikandi juhendamiseks, nurjaläinud tööd ning mõnda aega ebaefektiivselt täidetud töökoht.

?Töötute täiendõppekeskusest pole keegi saanud sellist taset, et kannataks tööle võtta,? nuriseb Kivikas. Ega Klementigi pole tööbörsi kaudu eriti töökäsi leidnud, kuigi tööpakkumiskuulutus on seal Kallase sõnul kogu aeg olemas. Nii loodavad õmblusfirmad ainult riiklikule kutseharidusele ja sellele, et praktikandid pärast kooli lõppu tööle tuleks.

Klementis makstav kvalifitseeritud õmbleja keskmine palk on 4500 krooni, mis on Eesti keskmise palgaga samas suurusjärgus. Paljudele tööotsijatele osutub aga päästerõngaks see, et töötajatelt ei nõuta eesti keele oskust.

Kui Ilves-Extra ei ütleks ära ka korralikust õmblustööstuse mehaanikust ? eriala, mida Eestis ei õpetata ?, siis näiteks Balti Laevaremonditehast kollitab hooajati krooniline keevitajate puudus.

Ettevõte impordib kõrgeltkvalifitseeritud laevakorpusetöölisi, taotledes neile pidevalt vaevalise protsessi käigus elamis- ja töölube kodakondsus- ja migratsiooniametist. ?Vahel on vaja selliseid keevitajaid kuni sadakond,? jagab muret laevaremonditehase pressisekretär Urmas Tooming.

Tema sõnul on Ukrainas palju selliseid spetsialiste, kes tuleks Eestisse kuuks või kaheks tööle täitmaks paariaastast tühimikku, enne kui Lasnamäe mehaanikakooli esimesed lõpetanud laevakeresid keevitama asuvad.

Ehitusettevõtjate liidu tegevdirektor Ilmar Lingi sõnul lõi mullune enam kui kümneprotsendiline ehitusturu langus olukorra, kus firmadel pole enam töölistest puudus. Samas on ta sunnitud tõdema, et jäänud on praagi küsimus. Viletsast väljaõppest on samuti tingitud ehitusel toimunud tööõnnetused, mida ettevõtted serveerivad enamasti töötaja hooletusena. ?Ehitustel on juhtumeid, kus inimene esimeste tööpäevade jooksul tellingutelt alla kukub,? märgib Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni juhataja Jaan Kiviall, haarates vastutajate ringi eelkõige ehitusfirma.

Riigi rahakotis on selleks aastaks kutseõppeasutustele ette nähtud 396 miljonit krooni, mis on natuke vähem kui aasta tagasi. Sellele lisandub rakenduskõrgkoolide 77,6 miljonit. Eelmisel kevadel said ligi 8500 kutseõppeasutuse lõpetanust erialast tööd peaaegu pooled, 20?30 protsenti lõpetanuist asus edasi õppima. Kuid kümnendik diplomiga oskustöölistest täiendas töötute armee ridu.