Hasso Tepper õpetab Linuxile maakeelt

Kõige suuremaks edasiviivaks jõuks on Tepperi kinnitusel positiivne tagasiside kasutajatelt. Suuremat tööd takistab tal ajapuudus. ?Tahaks ja jõuaks teha rohkem, aga töö ja pere nõuavad oma. Nii friik ma ka ei ole, et kogu vaba aja ainult arvuti taga istun ja tõlgin,? selgitab Tepper.

Minu tehtud on enamik populaarse Linuxi töölaua keskkonna KDE eestindamisega seotud tööst ja ka see ei ole veel kaugeltki valmis, sõnab ta. Praeguses versioonis on tõlgitud enamik rakenduste kasutajaliideseid. Suurem töö ? dokumentatsiooni tõlkimine ? ootab veel ees. Tepperi sõnul on neid inimesi küll, kes oleksid võimelised ja nõus dokumentatsiooni kirjutama ja tõlkima, kuid kuna nad on enamuses väga hinnatud spetsialistid, siis kammitseb neid ajapuudus.

?Eks seda Linuxit ning Unixit ole eestindatud ka enne ja paljud teevad seda ka täna,? märgib Tepperiga interneti uudisgruppides ja hiljem ka reaalelus tutvunud arvutispetsialistist semiootikaüliõpilane Elmer Joandi. ?Hasso on stabiilselt teinud, tükk tüki haaval ühte kindlat asja, korrektselt ja nii on tema panus üksikuna võttes kõige suurem, olulisem ja silmapaistvam,? iseloomustab ta Tepperi tööd. Samuti toob Joandi esile Tepperi aktiivset suhtlust kasutajaliidese KDE haldajatega ja hoolitsust oma töö leviku eest. Kasutusliidese tõlge on Joandi ütlusel tarkvara lõppkasutajale kõige olulisem.

Selles, et Linux on muutumas järjest maakeelsemaks, on teeneid paljudel. Ville Hallik on teinud suurepärast tööd, et Linuxis oleks olemas korrektne eesti paigutusega klaviatuuri toetus, toob Tepper välja veel ühe kolleegi. Esimese eestikeelse installeerimisega distributsiooni Mandrake tõlkis tema sõnul Riho Kurg.

Operatsioonisüsteemi Linux arendamine toimub põhiliselt just nii: kasutaja, kes leiab, et Linux on talle kasulik, püüab ka ise midagi selle parandamiseks teha. Selleks ei pea aga sugugi programmeerija olema. On võimalus tegeleda dokumentatsiooni kirjutamise või tõlkimisega, testida arenduses olevat tarkvara, teatada arendajatele leitud vigadest, selgitab Tepper. Iga väiksemgi panus aitab muuta Linuxit paremaks ja kvaliteetsemaks. Ning veel enam, Linuxi arendamine ei ole ammu enam ainult vabatahtlike tegijate eralõbu. Ka suured arvutifirmad IBM, Corel ja teised tegelevad väga aktiivselt Linuxi täiustamisega.

?Linuxi kogukonnas, nagu ühiskonnaski, on igasuguseid inimesi ? vaba tarkvara fanaatikuid ja inimesi, kes leiavad lihtsalt, et Linux vastab kõige paremini nende vajadustele,? iseloomustab Tepper oma mõttekaaslasi.

Mittetulundusühingu Eesti Linux esimehe Ivar Smolini sõnul ühendab neid Tepperiga veendumus, et tarkvaraprobleeme ei pea lahendama, vaid peab kasutama probleemivaba tarkvara ja töötavaid valmislahendusi. ?Kõlab küünilisena, aga mis parata,? nendib Smolin.

Mingit tasu Tepper oma Linuxiga seotud arendustöö eest siiani veel saanud ei ole ning see pole ka tema eesmärk. Loomulikult oleksin õnnelik, kui leiduks firma, kes mulle Linuxi ja muu vaba tarkvara eestindamisega seotud tööd pakuks, kuid seni pole seda veel juhtunud, räägib Tepper. Tema sõnul ei ole Linux Eestis veel äri. Potentsiaali küll oleks ja oleks ka tegijaid, kuid pole veel sellist inimest, kes need tegijad koondaks, kõlab põhjus.

Tepperi meelest ei ole kõige olulisem just Linuxi levik, vaid see, et läbi Linuxi hakkaksid inimesed teadvustama vaba tarkvara vajalikkust. Enamik tema tuttavaid Linuxi kasutajaid on just vaba tarkvara pooldajad ning pole mingid vihased Microsofti vastased.

Tepper peab ohtlikuks, et lauaarvutite operatsioonisüsteemide turust enam kui 90 protsenti kontrolliv firma Microsoft toodab tarkvara, mille turvalisuses ei saa kindel olla. Suletud tarkvara puhul ei ole olemas kontrollmehhanismi, mis välistaks turvaaugud, või kui need isegi leitakse, siis ei ole garanteeritud nende kohene likvideerimine, selgitab Tepper. Sinna ei tohi olla sisse programmeeritud nn tagauksi, mis võimaldavad tootjal saada kõik tema tarkvaraga arvutid enda kontrolli alla, jätkab ta.

?Momendil pole see veel väga aktuaalne, aga kui mõelda ennustusele, et kümmekonna aasta pärast teeme me suurema osa ostudest arvuti kaudu ning arvutid moodustavad üldse väga olulise osa meie elust...? jätab Hasso Tepper lause lõpetamata.

Linuxi tulevik Eestis sõltub Linuxi tulevikust mujal maailmas. Tepperi arvates saab serverite tarkavara turul tõenäoliselt juba lähema aasta jooksul valdavaks vaba tarkvara. Loomulikult ei ole selleks ainult Linux, nendib ta. Oma panuse annab selleks ka suurfirma Sun, sest ka nende toodetava operatsioonisüsteemi Solaris uued versioonid on avatud lähtetekstidega, seega kasutajate poolt täiendatavad.

Aeg, mil Linux sobib ka enamiku kasutajate töölaua arvutisse, jõuab Tepperi hinnangul kätte paar aastat hiljem. Suuri läbimurdeid selles suunas ootab ta aga juba sel aastal.

Arvutit kasutab Tepper kõigeks, milleks teda kasutada saab ja võimalused lubavad. ?Mitte alati selle pärast, et ma eriline friik ja tehnokraat oleks ja et arvutitega asju mugavamalt teha saaks, aga lihtsalt puhtast huvist mingeid uusi võimalusi ja tarkvara tundma õppida,? kõlab selgitus. Tepperi arvates tuleb igasuguste asjadega sügavuti tegelemine inimesele kasuks ja arvuti ei ole siin mingi erand.

Niipalju kui võimalik üritab Tepper lugeda eesti keeles ilmuvat ulmekirjandust. Viimasel ajal on see küll tunduvalt raskem, kuna vaatamata sellele, et raamatuid ilmub järjest rohkem, on hinnad jätkuvalt üle mõistuse, räägib ta.

Tepper on kaua aega mänginud Tartu rock-bändides Westson, WW Projekt ja Union kitarri ning kuulab ka praegu vabal ajal palju muusikat. Enamasti vanu lemmikuid, kuid üritab leida ka uusi. Tema põhilised huvid on progressive rock ja jazz-rock.

Tepperi tuttav, arvutispetsialistist ettevõtja Elmer Joandi peab teda muhedaks ja mõnusaks inimeseks. ?Ei aja ärisid ja hobisid segamini. Selge ja sirge ilma- ja silmavaatega.?

Vabavara (inglise keeles freeware) erineb kommertstarkavarast ainult selle poolest, et on tasuta. Inimesed on harjunud mõtlema vabavarast kui suhteliselt ebakvaliteetsetest, suuremas osas väikestest programmidest ning paraku on neil ka õigus.

Linux ei ole vabavara, Linux on vaba tarkvara. Vaba tarkvara (free software) ehk avatud tarkvara (open software) tähendab, et igaühel on võimalik seda edasi levitada ja mis kõige olulisem, ka selle arendus on vaba ja avatud. Igaüks võib kaasa aidata sellise tarkvara arendamisele.

Kuna tarkvara lähtetekstid on vabalt saadaval, parandatakse ka leitud vead kiiresti ning sellise tarkvara kasutajad võivad olla kindlad, et sinna sisse pole tootjate poolt jäetud arvutikasutaja turvalisust rikkuvaid tagauksi jms. Avatud lähtetekstidega tarkvara (open source software) ei pruugi olla tasuta. Avatud lähtetekst ja tasuline tarkvara ei välista üksteist. Hasso Tepper

Hasso on oma tegevusega muutnud paljude inimeste suhtumist eestikeelsesse tarkvarasse. Paljud endised skeptikud ? kaasa arvatud mina ise ? on nüüdseks veendunud, et eestikeelset kasutajaliidest on võimalik teha ka nii, et see kasutajale esteetilist naudingut pakub.

Lisaks sellele on ta tarkvara tõlkimise laiemalt käima lükanud ? mitmed arvutikasutajad on hakanud tõlkealaseid näpuharjutusi tegema. Vahest avastan ma eneselegi ootamatult, et mõni programm on jälle eestikeelse(ma)ks muutunud.

Kasutajaliidese tõlge tähendab otsest kokkuhoidu rahas, sest ka kõige arvutikaugem kasutaja ei vaja suurt koolitust, kui kasutusliides on maakeelne. Selle läbi võib anda kasutajatele, eriti kooliõpilastele, esmakoolitust, kuna hiljem näiteks Windowsi peale suundudes õpivad kasutajad ka võõrkeelse liidese analoogiatele tuginedes ilma abita ära.

Võõrkeelse kasutajaliidese tõttu hoiab kasutaja arvutiga distantsi, maakeelne toob aga arvuti talle tunnetuslikult lähemale ja vähendab arvuti võõrastamise probleemi. Hasso senise töö tulemust võiks tänaseks mõõta Eesti majanduse jaoks tervikuna üsna suures hulgas kroonides. See on oluline nii majanduslikus kui äri- ja üldkultuurilises vaates.

Autor: Imbi E. Kaljuste