Tööõnnetusi juhtub kõige rohkem metsas

Nii 25- kui ka 41aastane eelmisel nädalal hukkunud mees töötas kui füüsilisest isikust ettevõtja. Kuna kumbki oli iseendale tööandja, on neid surmajuhtumeid seetõttu raske tööõnnetustena määratleda.

Kuigi tööõnnetuse eest kannab vastutust tööandja, püüavad väiksemate ja vaesemate firmade juhid võtta inimesi tööle ilma lepinguta, tööohutuse ja -õpetuse pealt kokku hoida ning õnnetuse puhul nad enamasti süüdi ei jää.

Tööinspektsiooni peaspetsialist Arvo Rääk möönis, et inspektsiooni statistikasse lähevad kirja vaid juriidilises mõttes tööõnnetused, kui palju on aga mahavaikitud juhtumeid, polegi teada. Seda ei oska öelda ka haiglad, sest metsalangetusohvreid satub nii intensiivravi- kui traumaosakonda. Samas ei jõua surnud ka haiglasse.

Selle aasta kolme kuuga on metsa- ja põllumajandustöödel surma saanud juba vähemalt kolm inimest. See tegevusvaldkond on viimastel aastatel toonud kõige rohkem surmajuhtumeid, seevastu tööstuses on surmajuhtude arv vähenenud. Rääk pidas seda mullu alanud kampaania tulemuseks, sest Eesti Ehitusettevõtjate Liit teavitas ehitajaid tööohutusest ja alustas õigusloomega.

Metsanduses pole aga suurettevõtteid, kes suudaksid töötajate ohutuse eest seista. Hävinud metsamajandite asemele on tulnud suvaliselt tekkinud väikebrigaadid, mille töötajatel ei pruugi olla oskusi ja kellele tööandja ei paku turvalisust: väljaõpet ja kompensatsiooni õnnetuse korral.

Rääk märkis, et Kanadas saab metsatööline kutsetunnistuse alles siis, kui suudab puu langetada täpselt nii, et maaslamavas palgis püsti seisev 20-sentimeetrine nael läheb langeva puu sisse. 'Meil langetatakse puid sageli enda pihta,' lisas Rääk.

Rääk nentis, et metsatööliste ohutust on raske kontrollida - pole teada, kus kavatsetakse puid langetada, enam pole ka metsavahte, kes oma piirkonda tunneksid.