Samal ajal suurenevad ka omavalitsuste kohustused näiteks munitsipaalkoolide haldamise ja infrastruktuuri korrashoiu osas.
Tulubaasi kasv 247 omavalitsuse vahel võrdselt ära jagatuna annaks igale omavalitsusele lisaks 14,6 mln krooni, mis on suurem kui paljude valdade aastaeelarve.
?Probleem on selles, et omavalitsused on äärmiselt erinevad nii tulu- kui kulubaasilt,? märkis Kallas. ?Samuti vajab põhjalikku mõtlemist raha kasutamise kontrollmehhanismi loomine.?
Harku vallavanem Sulev Roos pidas valitsuse mõtet väga positiivseks ja avaldas lootust, et riik kohustuste liigse suurendamisega uuenduse mõtet ära ei nulliks. Roos märkis, et ta võib esitada pika nimekirja objektidest, kuhu kohe investeerida, kui vaid raha oleks. Remontimist vajavad kõik teed, kool, lasteaed ja valmisehitamist ootab ujula.
?Kogu aeg töötame selle nimel, et valda inimesi juurde meelitada,? ütles Roos. ?See õnnestub meil päris hästi. Eelmisel aastal saime 500 maksumaksjat juurde!?
Praegu läheb üksikisiku tulumaksust 56 tagasi kohalikule omavalitsusele ja 44 jääb riigile. Üksikisiku tulumaks on reeglina omavalitsuste suurim tuluallikas, sellele lisanduvad maamaks, renditulud ja kohalikud maksud.
Rahandusministeeriumi kavaga on rahul ka opositsioon. Rahvaliidu esindaja riigikogu rahanduskomisjonis Jaanus Männik ütles, et tegemist on igati õige ideega ja sellest peakski haldusreform algama. ?Investeerimisvõimelisus on valdadel ju praegu nullilähedane,? nentis Männik. ?Pole normaalne, kui iga investeeringu tegemiseks peab omavalitsus riigilt toetust paluma.?