Monitooring: säästmine asendub optimistliku tarbimisega

Seega ei ole toimunud küll kasvu kiirenemist, kuid kuna neljanda kvartali tulemus oli aasta perspektiivis juba ligi 4 protsendiga positiivne, peaks esimese kvartali majanduskasv aasta lõikes olema ligi 5 protsenti.

Sama tendents ilmestab ka inimeste isikliku majandusolukorra hinnangut. Kui möödunud aasta neljanda kvartali puhul ei saanud veel rääkida isikliku majandusolukorra paranemisest, siis nüüd on summaarsest majanduskasvust tingituna väike edasiminek nähtav.

Seejuures läheb keskmisest paremini endiselt jõukamas sissetulekurühmas, kuid taastunud on ka keskmise sissetulekurühma heaolu paranemistempo. Endiselt pole majandusliku olukorra paranemist madalamas sissetulekurühmas, kuid see on loomulik, kuna vastasel juhul ei kuulutaks enam sinna. Et olukord pole tegelikult halvenenud, näitab rühma osakaalu muutus tarbijaskonnas, mis on hakanud tasapisi alanema.

Kuigi majandusolukord on hakanud veidi paranema, on selles kontekstis märkimisväärne reaalse säästuindeksi jätkuv langemine. Kui möödunud aasta neljanda kvartali järsk säästuindeksi langus oli seletatav aastalõpu kulutustega, siis seekordne tulemus säästuindeksi jätkuvast langusest, sealhulgas kõigis sissetulekurühmades, annab tunnistust, et majanduslanguse perioodil iseloomulik olnud säästukäitumine on asendumas majanduskasvust tuleneva optimistlikuma tarbimiskäitumisena.

Et esmateenuste hindade kasvul on siiski oluline roll säästuindeksi alanemisel, näitab auto ja autotarvikute selge kasvu ootus järgnevaks kuueks kuuks, kusjuures ilma sesoonse kõikumiseta. Küll aga oodatakse kommunaalkulude kasvu nüüd märksa vähem kui kolm kuud tagasi. Samas näitavad sesoonset kulude ehk nõudluse kasvu reisimine ning remondi- ja ehitustööd, mis antud operatiivses kontekstis seondub lühiajalise säästmisega ning ei lase säästuindeksil kasvada.

Kui eelmise aasta lõpus oodati järgmise 6 kuu jooksul järsku kommunaalkulude, sideteenuste, auto ja põhitoiduainete kulutuste kasvu, siis nüüd on peamisteks kulutuste kasvu prognoositavateks rühmadeks auto, reisimine, remondi- ja ehitustööd ning riietus. Edasist kulutuste kasvu nähakse küll ka põhitoiduainete, kommunaalteenuste ja sideteenuste osas, kuid märksa väiksema tempoga. Tarbimine peaks veidi langema kodumasinate, koduelektroonika ning huvialade ja heategevuse alal. Kolmeks peamiseks rahuldamata nõudluse (potentsiaalse nõudluse näitaja iseloom viitab just rahuldamata nõudlusele) valdkonnaks on reisimine, remondi- ja ehitustööd ning riietus. Oluline ja huvitav on märkida, et kui oodatava nõudluse näitaja järgi olid sidekulud pingerea eesotsas, siis potentsiaalse nõudluse näitaja osas hoopis lõpus. Seega peetakse sidekulude kasvu pigem sundprotsessiks kui vabatahtlikuks protsessiks ning liigitatakse samasse kategooriasse kommunaalkuludega. Nähtus on oluline ja huvitav eelkõige seetõttu, et antud kulukategooriasse kuuluvad ka mobiilside ja arvutiside, millede levik toetub iseenesest vabatahtlikele mehhanismidele.