Eesti peamine probleem on nõrk sisekontroll

Seda tuleb ette, ja mitte ainult Euroopa riikides, vaid ka Euroopa Liidus. Tuletan meelde, et meie tegime väga kriitilise raporti Euroopa Komisjoni kohta, mis viis komisjoni liikmete tagasiastumiseni. On normaalne, et kontroll kui selline võib vastasseisu tekitada.

Sellesse debatti ei saa ma sekkuda. Aga nagu ma ütlesin, selliste situatsioonide tekkimine on normaalne. Siiski peaks selline situatsioon olema erand, mitte tavapärane olukord.

Igal riigil on oma konstitutsioon ja on tähtis, et meie Euroopa Liidu esindajatena ei sekkuks sellesse. Rootslasena ma leian, et riigikontrolli tugev positsioon on koht, millest võiks õppida, sest Rootsis on riigikontrolli positsioon väga nõrk.

On probleeme, aga on olemas arusaamine nendest raskustest ja silmanähtav soov neid ületada. Mis puudutab väliskontrolli, siis selles osas on Eesti kindlasti kandidaatriikide seas väga hea. Teine probleem on ministeeriumide ja teiste riigiasutuste, samuti omavalitsuste sisekontroll ? seal on puudujäägid suuremad.

Mingit ametlikku dokumenti ei tule, aga loomulikult annan kolleegidele aru mitteametlikus vormis. Lisaks nendele tähelepanekutele, millest teile juba rääkisin, on näiteks üks huvitav asi, et Eesti riigikontroll suudab hakkama saada väga piiratud personaliga. Ka see võib olla koht, kust meie saame enda jaoks järeldusi teha, sest näiteks väikest struktuuri arendada ja ümber suunata on oluliselt lihtsam kui suurt.

Seoses Euroopa Liidu laienemisega peab koostöö meie ja kandidaatriikide riigikontrollide vahel loomulikult süvenema. Sellega seoses kohtume Juhan Partsi ja teiste kolleegidega kandidaatriikidest detsembris Sofias. Mis puutub abisse, siis ma ei usu, et Eesti seda otseselt vajab. Tegu on pigem vastastikuse koostööga, millest saavad kasu mõlemad pooled.