Eesti lennundus konkurentsi ootel

Euroopa Komisjon on alustanud läbirääkimisi Euroopa ühise lennuruumi loomiseks. See hõlmaks kõiki Euroopa Liidu (EL) riike, kümmet Kesk- ja Ida-Euroopa riiki ning Norrat ja Islandit. Ühinenud riikide lennuettevõtjad saavad vaba juurdepääsu teiste riikide turgudele.

Lennuameti peadirektori Toomas Petersoni sõnul lõpetab Eesti veel selle aasta jooksul läbirääkimised ühise lennuruumiga liitumiseks. Sellele järgneb üleminekuaeg ja lõplikult jõustub leping 2002. aasta lõpul.

Eesti lennutaevas on pisitasa juba avanema hakanud. Sel suvel muudeti näiteks Eesti ja Soome vahelist lennunduslepingut nii, et sellest liinist loobunud Estonian Airi asemel ja Finnairi kõrval said lendama hakata Soomest Copterline ja Eestist ELK Lennuliinid. Sügisest hakkab Varssavi lende tegema Poola lennufirma LOT koos ELKga. Petersoni sõnul tähendab turu liberaliseerimine seda, et Star Alliance?i kõrval, millega on seotud SAS ja Estonian Air, hakkab Eestis üha rohkem ilma tegema teinegi suur lennufirmade ühendus One World, kuhu kuuluvad British Airways, Finnair, American Airlines ja teised tuntud nimed. Kõik see peaks soodustama ka reisijate transiiti, mis praegu Tallinna Lennujaamas peaaegu olematu, sest enamasti on tegu punktist punkti lendajatega.

Järgmise aasta suvel saab Estonian Airi erastamisest viis aastat täis ja siis võib riik oma 34 protsendi suuruse osaluse Eesti rahvuslikus lennukompaniis müüki panna.

Praegu keelab seda rahvusvaheliselt aktsepteeritud nõue, mille järgi peab rahvuslikus lennufirmas olema 51 protsenti kohaliku kapitali käes. Eesti ELi minnes võib enamusosalus kuuluda ükskõik millise liikmesriigi firmale. Riigi osaluse müügi korral on eelisostuõigus teistel osanikel. Suure tõenäosusega läheb see Taani lennufirmale Maersk Air, mis võib omandada ka 17 protsendi suuruse osaluse Balti Cresco Investeerimisgrupilt.

Petersoni sõnul on paljud riigid loobunud lennunduses osalemast. ?Ma ei näe mingit põhjust, miks peaks meil riik lennundusäris sees olema,? märkis ta. Estonian Air on viimased aastad vaid kahjumit tootnud.

Estonian Airi president Jørn Eriksen ütles, et loodab selle aasta lõpetada nulliga ja järgmisel kasumit teenima hakata. ?Kui muidugi kõik välised tegurid meie vastu ei ole,? märkis ta. Praegu pole lennufirma olukord kiita, sest lennukid on liisitud dollarite eest ja kütuse hind muudkui tõuseb. Lootust annab reisijate arvu mõningane kasv eelmise aastaga võrreldes. Ühest Boeingust ja Helsingi liinist loobumise majanduslik efekt peaks samuti tuleval aastal ilmnema.

Erikseni sõnul konkureerib Estonian Air teiste Tallinna Lennujaama läbivate lennufirmadega, nagu näiteks Finnair ja Lauda Air, samuti ELK. ?Ehkki meil on SASiga koostöölepe, konkureerime sellegipoolest ka omavahel,? väitis ta ja lisab, et rebimine käib ka transiitreisijate pärast. Eesti turg on limiteeritud ja see muudab taanlase sõnul olukorra väga pingeliseks.

Estonian Airi värske asepresident Erki Urva seostas lennufirma madalseisu majanduse üldise olukorraga, mis mõjutab otseselt reisimist.

?Elu näitab, et kõigepealt tõmbavad firmad kokku koolitus- ja reisikulud,? märkis ta, avaldades lootust, et nüüd olukord jälle paranema hakkab.

Praegu on igal juhul kõik Estonian Airi lennukid maksimaalselt koormatud. Helsingi liinid on asendunud pikemate ja tulusamatega. Tulevikuplaanides seisab Fokkerite väljavahetamine.