Kaup vabaneb interneti kaudu

Tallinna tolliinspektuuri juhataja Toomas Udu kinnitab, et tollil on plaan detsembri alguses katsetada, kuidas töötab elektrooniliste deklaratsioonide edastamine, nende alusel kauba vabastamine ja kuidas maaklerid selle kõigega hakkama saavad. Pilootprojektis osalemiseks on toll välja valinud neli lennujaama ümber töötavat firmat ? Air Cargo Estonia, Schenker-BTL ja kullerfirmad DHL ja TNT ?, eeldades, et nende klientidel on kaupa lennukiga saates kõige kiirem ka kauba kätte saamisega.

Air Cargo Estonia tegevdirektori Külli Prosa sõnul on kliendile kõige olulisem, et peale elektroonilise deklaratsiooni edastamise hakkab elektrooniliselt toimuma ka kauba vabastamine. Paberdokumendid viiakse alles hiljem tolli järele.

Praegu peab ettevõtja täitma kauba deklaratsiooni, mille maakler prindib paberile, kuid salvestab ka disketi peale. Seejärel võtab maakler kaasa nii paberdeklaratsiooni kui ka disketi ja läheb tolli. Tolliametnik laadib deklaratsiooni disketilt oma arvutisse ja salvestab selle tolli serveris. Seejärel annab tolliametnik arvutile käsu deklaratsioon aktsepteerida, mille käigus võetakse maakleri arvelt vajalik maksusumma ja kontrollitakse, et deklaratsioon oleks õigesti täidetud.

Alates detsembrist annab aga toll katseliselt neljale firmale oma serveris piiratud kasutajaõigused. Sellega on neil ettevõtetel võimalik tolli serverisse deklaratsioone saata ja vaadata oma konto seisu. Järgmise päeva hommikul peab siiski tolli viima ka paberdokumendid (seda nõuab seadus ja enne digitaalallkirja seadustamist ei ole võimalik aktsepteerida ka ainult elektroonilisi dokumente). Toomas Udu loodab, et elektrooniline deklaratsioonide aktsepteerimine hakkab kokku hoidma tolliametniku aega, elav järjekord kaob, kuna maakler saab vajalikud operatsioonid ise ära teha. ?Piltlikult öeldes toimub sama asi mis panganduses: kui enne käisime telleri juures ja tema tegi kõik operatsioonid ära, siis nüüd võime oma kontot ise käsutada,? toob ta võrdluse.

Elektroonilise deklaratsiooni aktsepteerimine ja kauba vabastamine toimub paari minuti jooksul pärast deklaratsiooni saatmist. Udu sõnul on siiski ka erandeid. Kuna 5 kõikidest deklaratsioonidest suunab tolliprogramm Asycuda nn kontrollikoridoridesse, kus toimub saadetise dokumentaalne või füüsiline kontroll. Sellise juhul maakler enam midagi edasi teha ei saa ja peab kõigi paberitega ikkagi kohe tolli ilmuma.

DHL International Eesti tegevjuhi Janne Tulviku ütlusel on tolli ettepanek uut süsteemi katsetada äärmiselt positiivne. Samas, kui iga deklaratsiooni aktsepteerimisele kulub paar minutit, läheb kogu saadetiste partii vabaks saamiseks ikkagi vähemalt tund, räägib Tulvik. See ei võimalda veel kullerfirmal hakata klientidele pakkuma uut ja kiiremat teenust. Tulviku sõnul on eesmärk Eestis jõuda niikaugele, et kaup vabastatakse kohe eelnevalt esitatud manifesti alusel. Lõplik deklaratsioon aga vormistatakse 7?10 päeva jooksul. Selline süsteem on paljudes riikides juba aastaid kasutusel.

Elektrooniliste deklaratsioonide kasutamise ja nende aktsepteerimise tegi võimalikuks möödunud aasta novembris kasutusele võetud Asycuda-tollivormistusprogramm. Uue programmi kasutusele võtmise peamisi eesmärke oligi internetitolli loomine. Paraku võitles toll peaaegu terve järgneva aasta uue programmi töökindlusega. Nüüd on Asycuda töökindlus Udu kinnitusel jõudnud sellise stabiilsuseni, mis annab julguse sinna uusi töökohti juurde luua.

Kui pilootprogramm õnnestub, hakkab toll järgmisel aastal elektrooniliste deklareerijate ringi laiendama. Paberdokumentide lõplik kaotamine tollivormistuses on Toomas Udu sõnul järgmise aasta töö ja nõuab ka muudatusi seadusandluses.