Kuigi sageli tuleb ettevõtetel ette põhjendamatuna näivaid vaidlusi kahju hüvitise kättesaamiseks, pole meil veel teadvustatud ühe abivõimalusena ärikatkestuse kindlustust, lausus ASi Vandeni Kindlustusmaaklerid varakindlustusmaakler Tarmo Metsar.

?Kui vara- ja ärikatkemise kindlustus on tehtud ühes seltsis, on seltsil sageli kasulikum varakahju rutem hüvitada, et ei peaks kulusid ja kasumimarginaali pikaajaliselt maksma hakkama,? lausus Metsar. Näiteks enamikel Eestisse tulevatel välisettevõtetel on sellise lepingu sõlmimine tema sõnul täiesti loomulik.

Zürich Kindlustuse juhatuse esimees Olev Saadoja tunnistas, et ärikatkestuse riski kindlustamine samas seltsis distsiplineerib kahju toimumisel kindlustusandjat. ?Eks meie vaatame ka, et kui on lihtsalt tavalised varakindlustusriskid ilma ärikatkemiseta, siis äkki saab hakkama, ja kui klient ei kurda, siis aeg annab arutust: parandame, tellitakse tagavaraosa ja oodatakse, kuni see tuleb,? kirjeldab Saadoja. ?Kui aga ärikatkemise oht on, siis antakse nagu alla, et toome selle tagavaraosa kas lennutranspordiga või hoopis rendime, laename uue masina selleks ajaks. Loomulikult ärikatkestuse kindlustus distsiplineerib seltsi.?

Samas märkis Saadoja, et ärikatkemise kindlustus ei ole absoluutne päästevahend. Selle puhul makstakse seltsi poolt kinni püsikulu ja saamata kasum.

Paljud ettevõtted töötavad Eestis aga piiri peal, kus kasumit üldse ei ole ja ka tegevuskulud on ümbrikupalkade ja suviste küttekuludeta hooajati peaaegu olematud. Siis ärikatkemise kindlustus palju ei aita, selgitab Saadoja. ?Samas on sellise ettevõtte kindlustusmakse oluliselt väiksem ning alati tasub kindlustada kui seda riski ise kanda, sest kunagi ei tea, millal õnnetus juhtub. Aga ta juhtub ükskord niikuinii ? see on esimene tõde,? rääkis Saadoja.

Eesti suurimaid tööstuskahjusid, mille järel tuli ettevõtjatel välislaenude ja uute investorite abiga uus tehas ehitada, toimus tulekahjus hävinud Univa poroloonitehases. Esialgu hinnatud üle 20 miljoni kroonine kahju kuulus pärast pikki vaidlusi hüvitamisele vaid 4 miljoni krooni ulatuses, sest Inges Kindlustusel oli kliendile etteheiteid oma lepingukohustuste täitmisel.

Hüvitise üle käivate vaidluste ajal sattus majandusraskustesse ka Tolarami tekstiilivabrik Viljandis, Baltex Nonwovens. Viimase tulekahjus osaliselt hävinud kraasiliini eest keeldus Sampo enam kui 12 miljonit krooni välja maksmast, ettevõtte juhtide väitel oli aga ebaõiglane seltsi soov hüvitada vaid osa masina väärtusest.

Tolaram Investmentsi kommertsdirektor Hando Sutter ütles, et erandina kõigist teistest Tolarami ettevõtetest jäi Baltex Nonwovensil ärikatkestuse kindlustus kogemata sõlmimata. Kuigi Sutteri sõnul saavutati äsja seltsiga kohtuväline kokkulepe pole vahepeal ettevõttele tekkinud suurt jooksvat kahju kellegi käest küsida.

Ainus koht probleemide lahendamiseks on kliendil praegu kohus, kus näiteks esimene istung määratakse alles kuue kuu pärast, rääkis Sutter. Kui seal üldse midagi otsustatakse, siis kaevatakse see kindlasti edasi ning seltsil on võimalus maksmisega isegi kaks-kolm aastat vabalt venitada.

Samas tunnistas Sutter, et seni, kuni pole loodud vahekohtulaadset kohta spetsiaalset kindlustusvaidluste lahendamisteks ning kohtus on kriminaal- ja kindlustusvaidluste taga samad kohtunikud, ei saagi klient ennast kindlalt tunda. ?Tahaks näha esimest tõsist ärikatkestuse nõude kohtuvaidlust. Ma muigan juba ette, mis seal sündima hakkab,? lausus Sutter.