Riik võtab töötajalt matti

Ettevõtte eduka äri olulisim eeldus ehk prioriteet nr 1 on inimene, kinnitas Äripäeva konverentsil ?Äriplaan 2001? viimase aja kuulsaim e-miljonär, arvutifirma Helmes juht Jaan Pillesaar. Uusi ideed, uusi lahendusi ei sünnita mitte tööpink, vaid selle taga töötav inimene.

Samas tundub mulle, et ehkki paljud ettevõtjad on selle ideoloogia omaks võtnud ? seda kinnitab ettevõtete kulustruktuuris üha suurenev palgafondi osakaal ? pole riigi maksupoliitika selle uue aja ärireegliga sugugi kaasa läinud.

Tüüpiline tänapäeva ettevõtte tippspetsialist on 25?30aastane, tema brutosissetulek on umbes 15 000 krooni ning ta üritab töö kõrvalt hankida uusi teadmisi ülikooli õhtuses või kaugõppeosakonnas. Loomulikult ei mahu tema tööaeg seadusega reglementeeritud 40 tunnisesse töönädalasse. Ja muidugi on ta valmis kiirelt reageerima kõikvõimalikele tööpakkumistele, mida teevad talle ettevõtte konkurendid.

Maksupoliitika tundub soosivat pigem elutuid kapitali vorme. Maksusoodustused soodustavad investeerimist seadmetesse ja hoonetesse, mitte inimestesse, kes tegelikkuses uut väärtust ettevõttesse loovad.

Probleem muutub lähiaastail ilmselt üha teravamaks. Tõenäoliselt tekib ka siin üha enam teabeettevõtteid, kus kulu töötajatele on oluliselt suurem kui kulu seadmetele ja muudele tootmisvahenditele. Tundub, et inimesele tehtavate kulude kasvutrend on vääramatu ning sellega peavad ettevõtjad paratamatult kaasa minema.

Globaalsesse majandusse, kuhu Eestigi ettevõtja peaks suunduma, ei pruugi aga sugugi jõuda ettevõte, mille igalt töötajate väärtustamisele läinult kroonilt võtab riik halastamatult ülikõrget maksu.