Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik võtab töötajalt matti

    Ettevõtte eduka äri olulisim eeldus ehk prioriteet nr 1 on inimene, kinnitas Äripäeva konverentsil ?Äriplaan 2001? viimase aja kuulsaim e-miljonär, arvutifirma Helmes juht Jaan Pillesaar. Uusi ideed, uusi lahendusi ei sünnita mitte tööpink, vaid selle taga töötav inimene.
    Samas tundub mulle, et ehkki paljud ettevõtjad on selle ideoloogia omaks võtnud ? seda kinnitab ettevõtete kulustruktuuris üha suurenev palgafondi osakaal ? pole riigi maksupoliitika selle uue aja ärireegliga sugugi kaasa läinud.
    Tüüpiline tänapäeva ettevõtte tippspetsialist on 25?30aastane, tema brutosissetulek on umbes 15 000 krooni ning ta üritab töö kõrvalt hankida uusi teadmisi ülikooli õhtuses või kaugõppeosakonnas. Loomulikult ei mahu tema tööaeg seadusega reglementeeritud 40 tunnisesse töönädalasse. Ja muidugi on ta valmis kiirelt reageerima kõikvõimalikele tööpakkumistele, mida teevad talle ettevõtte konkurendid.
    Millised on võimalused head spetsialisti ettevõttes hoida, rahuldades tema vajaduste hierarhiat alates turvatundest kuni eneseteostuseni välja?
    Lihtsaim viis on tõsta palka. Tõsi, mõju on suhteliselt lühiajaline, kuid vähemalt on töötaja lahkumine ehk mõneks ajaks edasi lükatud. Siin aga astub vahele riik, kes igalt palgakroonilt võtab ikka oma 26+33 jagu laiali jaotamiseks.
    Et üha enam minnakse ettevõtluses üle projektipõhisele ettevõtlusele, siis oleks ju võimalik töötajale püstitada projekti konkreetne eesmärk ja selle eduka teostumise korral väärtustada tehtud tööd ühekordse preemia maksmisega. Ka siit võtab riik oma, ikka 26+33.
    Võib ju proovida kinnistada töötajat muude teguritega, näiteks mängida töötaja turvatundele ja tekitada ettevõtte oma pensionifond. Kuid loomulikult võtab maksuamet erinevalt mõnede teiste riikide ametivendadest sellest täie rauaga matti.
    Areneda tahtev ja arenev inimene on ettevõttele õnnistuseks, võib-olla saaks ettevõte abiks olla töötajale koolituskulude kinnimaksmisel. Riigi poolt vaadates on aga tegemist erisoodustusega, iga töötaja koolitusse (v.a täienduskoolitus) läinud kroon tuleb ettevõtjal tegeliku kulu saamiseks korrutada 1,8ga.
    Võiks ju läheneda ka teiselt poolt, riik võtaks küll oma maksud, kuid jätaks inimesele lõppkokkuvõttes rohkem raha kätte, lubades tal maksustatavast tulust kanda mõned tema tööga seotud kulud, osaliselt on selline maksupoliitika rakendatud näiteks Saksamaal.
    Tänases Eestis saab palgatöötaja aga tulumaksu tagasi vaid koolituselt.
    Näiteid on veelgi, kokkuvõttes kipub praeguse maksupoliitikaga ettevõtja ideaal töötajast, kes on koolitatud ning motiveeritud looma lisaväärtust ja mitte ainult kellast kellani, kalduma pigem ulmevaldkonda.
    Maksupoliitika tundub soosivat pigem elutuid kapitali vorme. Maksusoodustused soodustavad investeerimist seadmetesse ja hoonetesse, mitte inimestesse, kes tegelikkuses uut väärtust ettevõttesse loovad.
    Probleem muutub lähiaastail ilmselt üha teravamaks. Tõenäoliselt tekib ka siin üha enam teabeettevõtteid, kus kulu töötajatele on oluliselt suurem kui kulu seadmetele ja muudele tootmisvahenditele. Tundub, et inimesele tehtavate kulude kasvutrend on vääramatu ning sellega peavad ettevõtjad paratamatult kaasa minema.
    Globaalsesse majandusse, kuhu Eestigi ettevõtja peaks suunduma, ei pruugi aga sugugi jõuda ettevõte, mille igalt töötajate väärtustamisele läinult kroonilt võtab riik halastamatult ülikõrget maksu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
USA börsi aktsiad langesid viimase 22 kuu madalaimale tasemele
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Kaja Kallas: peame kõigeks valmis olema ja seda ütlema, sest Kreml teeb märkmeid
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.