- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti saab paraolümpia medalid poolmuidu
Eesti riik eraldas invasportlaste paraolümpiaks ettevalmistamiseks ja Sydneysse läkitamiseks sel aastal 980 000 krooni, mis on 20 000 krooni vähem Erki Noolele makstud kuldmedalipreemiast.
Veidi alla miljoni krooni eest saadeti Sydneysse 10 sportlast, 7 abipersonali liiget ning Eesti Paraolümpiakomitee peasekretär Allan Kiil. Arvestades, et pool summast kulus ainuüksi lennupiletitele, võib sportlaste ettevalmistamiseks kulunud raha nimetada minimaalseks. Otseselt puudega inimeste sportimist toetavaks saab lugeda eelmisel aastal eraldatud 326 670 krooni.
Samal ajal kulutati tippsportlaste ettevalmistamiseks Sydney olümpiaks alates aastast 1997 21,3 miljonit krooni ehk pool peamise rahaallika Eesti Loto käibest. Lisaks toetasid sportlasi sponsorid.
Kogu Eesti Paraolümpiakomitee selle aasta eelarve suurus on 1,4 miljonit krooni, mis sisaldab nii nelja spordiliidu (nägemis-, kuulmis-, vaimse ja füüsilise puudega inimeste liidu) eelarve, olümpiakomitee kulud ja tippspordi toetuse.
Eesti Olümpiakomitee avalike suhete juhi Sven Sommeri sõnul ei saa tippsporti ja invasporti vastandada ega võrrelda, sest invasport pole tippsport. Sestap ei saa vastandavas või võrdlevas kontekstis rääkida ka tippspordi ja invaspordi ettevalmistusest ja preemiatest, lisas ta.
Ametlikult pole otsustatud ka paraolümpiavõitjate võidupreemiate määramine. Kuigi sotsiaalminister Eiki Nestor on teinud ettepaneku määrata olümpiavõitjale 200 000, hõbemedaliomanikule 150 000 ja pronksi saajale 100 000kroonine preemia, pole valitsus reservfondist raha eraldanud.
Preemiaraha eraldamine võib kõne alla tulla kahe nädala pärast, kui medalivõitjad on juba 10 päeva kodumaal viibinud. Mitteametlik kokkulepe preemiate maksmise kohta on siiski olemas.
Seni on vaid kaks firmat näidanud üles invasportlaste toetamis- või premeerimishuvi. Adidase spordivarustuse aitas muretseda AS Kolm Triipu, lennureise korraldada Finnair.
Eilse seisuga olid Eesti invasportlased Sydneys võitnud 3 medalit. Kulla odaviskes ja pronksi kõrgushüppes võitis Sirly Tiik, ujumises tõi Eestile pronksi Janne Mugame.
Esimest korda oselesid Eesti sportlased paraolümpiamängudel 1992. Barcelonas, kus võideti kolm medalit. Atlantas võideti üheksa medalit.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele