Sulev Oll • 26. oktoober 2000 kell 22:00

Eesti saab paraolümpia medalid poolmuidu

Eesti riik eraldas invasportlaste paraolümpiaks ettevalmistamiseks ja Sydneysse läkitamiseks sel aastal 980 000 krooni, mis on 20 000 krooni vähem Erki Noolele makstud kuldmedalipreemiast.

Veidi alla miljoni krooni eest saadeti Sydneysse 10 sportlast, 7 abipersonali liiget ning Eesti Paraolümpiakomitee peasekretär Allan Kiil. Arvestades, et pool summast kulus ainuüksi lennupiletitele, võib sportlaste ettevalmistamiseks kulunud raha nimetada minimaalseks. Otseselt puudega inimeste sportimist toetavaks saab lugeda eelmisel aastal eraldatud 326 670 krooni.

Samal ajal kulutati tippsportlaste ettevalmistamiseks Sydney olümpiaks alates aastast 1997 21,3 miljonit krooni ehk pool peamise rahaallika Eesti Loto käibest. Lisaks toetasid sportlasi sponsorid.

Kogu Eesti Paraolümpiakomitee selle aasta eelarve suurus on 1,4 miljonit krooni, mis sisaldab nii nelja spordiliidu (nägemis-, kuulmis-, vaimse ja füüsilise puudega inimeste liidu) eelarve, olümpiakomitee kulud ja tippspordi toetuse.

Eesti Olümpiakomitee avalike suhete juhi Sven Sommeri sõnul ei saa tippsporti ja invasporti vastandada ega võrrelda, sest invasport pole tippsport. Sestap ei saa vastandavas või võrdlevas kontekstis rääkida ka tippspordi ja invaspordi ettevalmistusest ja preemiatest, lisas ta.

Ametlikult pole otsustatud ka paraolümpiavõitjate võidupreemiate määramine. Kuigi sotsiaalminister Eiki Nestor on teinud ettepaneku määrata olümpiavõitjale 200 000, hõbemedaliomanikule 150 000 ja pronksi saajale 100 000kroonine preemia, pole valitsus reservfondist raha eraldanud.

Preemiaraha eraldamine võib kõne alla tulla kahe nädala pärast, kui medalivõitjad on juba 10 päeva kodumaal viibinud. Mitteametlik kokkulepe preemiate maksmise kohta on siiski olemas.

Seni on vaid kaks firmat näidanud üles invasportlaste toetamis- või premeerimishuvi. Adidase spordivarustuse aitas muretseda AS Kolm Triipu, lennureise korraldada Finnair.

Eilse seisuga olid Eesti invasportlased Sydneys võitnud 3 medalit. Kulla odaviskes ja pronksi kõrgushüppes võitis Sirly Tiik, ujumises tõi Eestile pronksi Janne Mugame.

Esimest korda oselesid Eesti sportlased paraolümpiamängudel 1992. Barcelonas, kus võideti kolm medalit. Atlantas võideti üheksa medalit.

Hetkel kuum