• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majavalitsuste erastamine: kas müüme õhku, õigusi või kohustusi?

    Mida kujutab endast majavalitsuste müük neljakaupa grupeeritult? Kokku on paigutatud oma kohustustega toimetulev (normaalses finantsseisus) linnaomandis olev kinnisvarahooldusfirma ja sisuliselt pankrotis olevad samalaadsed firmad. Mida siis ikkagi müüakse?
    Üldjuhul pole kõnealuste firmade põhivara hulgas midagi muud kui kontorimööbel ja mõned seadmed. Põhivara hulka ei kuulu kinnis- ega vallasvara. Müügis on lihtsalt kliendibaas ehk teeninduslepingud, mis on sõlmitud nn majavalitsuse ja korteri- või majaomanike vahel.
    Siit aga algavad raskused. Seaduse järgi peab eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kelleks on kohalik omavalitsus, haldama maju ühistu moodustamiseni ja sellele majandamise üleandmiseni.
    Kinnisvarahoolduse äriühingute müügiga ei vabane linn haldamise kohustusest, ilma et oleks kogunud eluruumide omanike enamuse allkirju tehinguga nõustumise kohta. See tähendaks iga paketi puhul ca 10 000 allkirja kogumist.
    Linn loodab saada iga grupi müügist ca 15 mln krooni. Kes on see rumal korteriomanik, kes loovutab vabatahtlikult oma rahakotist ostjale tagasi selle summa ja veel täiendavat kasumitki.
    Nüüd aga ostja vaatevinklist. Kõigepealt jääb loota, et temale ei pandaks nõusoleku-allkirjade kogumise kohustust, mis oleks mahukas ja võib-olla ka tulemuseta töö.
    Ostetud kliendibaas võib juba aasta pärast olla poole väiksem, sest ühistute teket ja majandamise ülevõtmist ei saa ostja kuidagi takistada.
    Oletame, et eelnev meid ei heiduta. Samas ostu omanikuks saamine eeldab 30?40 mln krooni olemasolu, kuna õiguste kõrval omandatakse ka mitmesugused kohustused. Lisame pangalaenu intressid ja seega võime arvestada laenukohustusega 50?60 mln krooni.
    Oletame, et ostu tasuvuse aeg on seitse aastat. Raha tagasiteenimise efektiivsus peab sellisel juhul olema suurem kui 16 protsenti aastas, vastasel korral poleks laenamine põhjendatud.
    Omandatud firma peaks seega tooma aastas ligikaudu 8 miljonit krooni kasumit. Kas see on tõenäoline?
    Kõne alla võiks tulla piirkonniti asetsevate firmade ühendamine. Sellega on võimalik vähendada kulutusi tööjõule, ruumide ülalpidamise jm kulusid, mille tulemusena võiks korteriomaniku makstav haldustariif isegi väheneda. Kui see annaks perele aastas 100 krooni kokkuhoidu, on seda vähe või palju? Kuidas kellelegi. Igal juhul peaks linnafirmasid juhtima suutlik nõukogu ja juhtivpersonal.
    Võimalik, et katsetada tuleks mitut varianti. Mõtlemisainet jätkub kõigile.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jah, nüüd tuleb seljad kokku panna!
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Tallinna börs alustas uut nädalat kukkumisega
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Viimse hetkeni ellujäämist lootnud ettevõte heitis hinge
13. reedel läks lõplikult pankrotti pika ajalooga Eesti ekspedeerimisfirma Mep Trans, mille omanik Denis Belov kõigest kaks nädalat tagasi ütles, et olukord pole veel täiesti lootusetu. „Võitleme,” ütles Belov siis.
13. reedel läks lõplikult pankrotti pika ajalooga Eesti ekspedeerimisfirma Mep Trans, mille omanik Denis Belov kõigest kaks nädalat tagasi ütles, et olukord pole veel täiesti lootusetu. „Võitleme,” ütles Belov siis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.