Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Igav ja huvitav vormelihooaeg
Samas tegi just see duell ka hooaja igavaks: muid meeskondi justkui võistlemas poleks olnudki.
Kahe tippmeeskonna ülemvõim oli liigagi selge, kvalifikatsioonisõitudel ja võistlustel teistele sõnaõigust ei antud. Ka kõik esikohad jagati Ferrari ja McLareni pilootide vahel ? viimati leidis midagi sarnast aset 1988. aastal ja ka siis olid osalisteks samad tiimid.
Enim võite ? 9 ? kogus Schumacher, kes kordas sellega kõigi aegade rekordit. Varem on ühe hooaja jooksul 9 võiduni küündinud sakslane ise ning Nigel Mansell. Schumacheri nimel on nüüd kolm maailmameistritiitlit, kaks Benettoniga (1994 ja 1995) ning üks Ferrariga (2000). Ferrarile oli Schumacheri võit eriti oluline, sest meeskond teenis viimati pilootide maailmameistritiitli 21 aasta tagasi, kui esikoha võttis Jody Scheckter.
Ka Schumacher ise hindab Ferrariga saavutatud tiitlivõitu eelmistest olulisemaks. ?Tänavune hooaeg jättis mulle fantastilised mälestused,? tunnistas õnnelik sakslane. ?Ma tahan jätkata selles meeskonnas võistlemist niikaua kui võimalik.?
Kahel viimasel aastal meistrikarika pälvinud Häkkinenil kolmanda järjestikuse võiduni jõuda ei õnnestunud. Rohkem kui kaks järjestikust MM-tiitlit on seni võita suutnud ainult üks mees, Juan Manuel Fangio, kes krooniti maailmameistriks aastatel 1954?1957. Fangio nimel on ka viies tiitel aastast 1951. Kuulujuttude kohaselt oleks Häkkinen kolmanda tiitlivõidu järel vormel 1ga hüvasti jätnud, kuid võimatu on öelda, kas see väide ka tõele vastab.
Ferrari ja McLareni teised numbrid, Rubens Barrichello ja David Coulthard tänavu tiitlijahti oluliselt ei sekkunud. Barrichello pälvis küll karjääri esimese võidu ning Coulthard oli MMi punktitabelis kokkuvõttes kolmas, kuid tegelikkuses jäädi liidrite varju. Raske on uskuda, et olukord ka tuleval aastal eriti muutuks. Statistika räägib enda eest: viimasest seitsmest maailmameistritiitlist viis on läinud jagamisele just Schumacheri ja Häkkineni vahel.
Kahele tipptiimile teiste meeskondade seast praegu võrdset vastast ei leidu, kuid potentsiaali edasiminekuks siiski on, seda näitasid nii Williams, Arrows kui BAR. Näiteks ajakiri F1 Racing nimetas Arrowsi hooaja enimarenenud meeskonnaks. Sama võiks öelda ka BARi kohta, kes mullu jäi ainsagi punktita, kuid tänavu oli hooaja kokkuvõttes 20 punktiga viies.
Williamsi positiivsele tõusule aitasid omalt poolt kaasa kaks fakti ? uued BMW mootorid ning noored andekad piloodid. Erilist tähelepanu väärib neist uustulnuk Jenson Button, kes lõpetas debüüthooaja MMi kaheksanda kohaga. Tänavuse hooaja järel vormel 1ga hüvasti jätnud Johnny Herbert näeb noores britis tulevast meistrit. ?Ma olen kindel, et temast saab järgmine briti kodanikust maailmameister,? leiab Herbert. Button on ühtlasi kõigi aegade noorim punktisaaja: märtsikuus Brasiilias kuuendale kohale jõudes oli britt vaid 20 aastat ja kaks kuud vana.
Kõik heade tulemustega siiski hiilata ei saa. Punktideta jäid sel hooajal kaks meeskonda ? Minardi ja Prost ? ning seitse pilooti: Pedro Diniz, Johnny Herbert, Marc Gene, Gaston Mazzacane, Jean Alesi, Nick Heidfeld ja ühel võistlusel osalenud Luciano Burti. Ega teistegi saak palju parem olnud, sest põhilise osa punktidest võtsid endale kahe tippmeeskonna sõitjad. Kui neljandal kohal olev Barrichello teenis veel 62 punkti, siis hooaja kokkuvõttes viiendaks jäänud Ralf Schumacher pidi leppima vaid 24 punktiga.
Mida võib oodata tulevast hooajast? Kõik märgid ennustavad, et aasta kujuneb paljuski samasuguseks kui tänavu, kuid eks aeg näitab.
Autor: Pille Russi