Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Enamik kandidaatriike saab ELilt kiita

    Eesti peaminister Mart Laar ütles pressikonverentsil, et viimane aasta on olnud Eestile edukaim Euroopa Liiduga integreerumisel, mistõttu ta loodab Eesti positsiooni tugevnemist parimate kandidaatriikide seas. Parlament on vastu võtnud 53 eurointegratsiooniks vajalikku seadust ning veel 32 seaduseelnõu on töös.
    Läti, kes tahab esimese laienemisgrupi riikidele järele jõuda, loodab samuti kiita saada. Läti puhul mainitakse edusamme kuhjunud kohtuasjade lahendamisel, korruptsiooni vähendamisel ja vene rahvusvähemuse ühiskonda sulandamisel.
    Eelmise aasta aruandes sai Leedu võtta liiga lõdva eelarvepoliitika pärast. Leedu delegatsiooni juht ELiga läbirääkimistel, asevälisminister Vygaudas Usackas rõhutas, et Leedu eelmine, Andrius Kubiliuse valitsus on teinud tõhusat tööd fiskaalstabiilsuse tagamisel ja eelarvedefitsiidi kärpimisel, mis kahjuks oli ka üks valitseva erakonna lüüasaamise põhjusi üldvalimistel.
    Eelandmetel kavatseb EK soovitada Leedul kiirendada majanduse struktuuri muutmist, erastamist ning põllumajandusreforme.
    Brüsseli ametiisikute sõnul saab 13 liikmesriigist positiivse hinnangu 12, ainsaks erandiks on Rumeenia, kelle reformid on takerdunud. Väidetavalt on Ungari, Eesti ja Sloveenia juba ELi astumise majanduskriteeriumid põhimõtteliselt täitnud. Poolal on sellest veel veidi puudu. Kuid teisalt on Brüsseli esindajate sõnul kandidaatriikidel vaja veel palju ära teha, näiteks ELiga ühtlustatud seaduste elluviimiseks.
    13. kandidaatriigilt, Türgilt, keda ei ole veel läbirääkimistele lastud, nõutakse edusamme inimõiguste tagamisel ja demokraatia süvendamisel.
    Komisjon on läbirääkimiste edenemise suhtes kriitiline, väites, et pärast 2,5 aastat peetud läbirääkimisi ei ole esimese grupi riikidega jõutud veel kõige tõsisemate probleemide ? põllumajandus, regionaalpoliitika, keskkond, ühisturg koos kapitali, inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumisega ? sisulise aruteluni. Seetõttu on komisjon seisukohal, et juhtivate riikidega ei suudeta läbirääkimisi lõpetada enne 2002. aastat.
    Aruannetega samal päeval kavatseb Euroopa Komisjon avaldada strateegia, kuidas ELil on kavas kandidaatriigid järk-järgult Euroopa Liitu integreerida. Lõplik dokument on kavas vastu võtta detsembris toimuval Nizza tippkohtumisel, milleks EL peab lahenduse leidma ka oma sisereformidele.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Karl-Eduard Salumäe: kasutatud autode turg on nagu mingi kentaur
Mis iganes põhjustel paistab visalt kaduma siinse ostjaskonna valmidus kahtlastele autoärikatele raha tassida, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Mis iganes põhjustel paistab visalt kaduma siinse ostjaskonna valmidus kahtlastele autoärikatele raha tassida, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
November oli Balti börsidel üldine tõusukuu
Novembris tõusis Balti koondindeks Baltic Benchmark 6,24%; tõusid ka kõik kolm Balti börsi.
Novembris tõusis Balti koondindeks Baltic Benchmark 6,24%; tõusid ka kõik kolm Balti börsi.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.

Olulisemad lood

Trükitööstuse analüüs: pakenditootjad kriisidest puutumata, teised otsivad uusi võimalusi
Trükikodade müügitulu taastus mullu küll osaliselt koroonakriisist, kuid jäi siiski aastate 2017–2018 tasemele. Pakenditootjate müügitulu kasvab seevastu pidevalt ega ole kriisidest seni suuremalt pihta saanud, kirjutas ülevaates Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu arendusnõunik Kati Rostfeldt.
Trükikodade müügitulu taastus mullu küll osaliselt koroonakriisist, kuid jäi siiski aastate 2017–2018 tasemele. Pakenditootjate müügitulu kasvab seevastu pidevalt ega ole kriisidest seni suuremalt pihta saanud, kirjutas ülevaates Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu arendusnõunik Kati Rostfeldt.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.