Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Enamik kandidaatriike saab ELilt kiita
Eesti peaminister Mart Laar ütles pressikonverentsil, et viimane aasta on olnud Eestile edukaim Euroopa Liiduga integreerumisel, mistõttu ta loodab Eesti positsiooni tugevnemist parimate kandidaatriikide seas. Parlament on vastu võtnud 53 eurointegratsiooniks vajalikku seadust ning veel 32 seaduseelnõu on töös.
Läti, kes tahab esimese laienemisgrupi riikidele järele jõuda, loodab samuti kiita saada. Läti puhul mainitakse edusamme kuhjunud kohtuasjade lahendamisel, korruptsiooni vähendamisel ja vene rahvusvähemuse ühiskonda sulandamisel.
Eelmise aasta aruandes sai Leedu võtta liiga lõdva eelarvepoliitika pärast. Leedu delegatsiooni juht ELiga läbirääkimistel, asevälisminister Vygaudas Usackas rõhutas, et Leedu eelmine, Andrius Kubiliuse valitsus on teinud tõhusat tööd fiskaalstabiilsuse tagamisel ja eelarvedefitsiidi kärpimisel, mis kahjuks oli ka üks valitseva erakonna lüüasaamise põhjusi üldvalimistel.
Eelandmetel kavatseb EK soovitada Leedul kiirendada majanduse struktuuri muutmist, erastamist ning põllumajandusreforme.
Brüsseli ametiisikute sõnul saab 13 liikmesriigist positiivse hinnangu 12, ainsaks erandiks on Rumeenia, kelle reformid on takerdunud. Väidetavalt on Ungari, Eesti ja Sloveenia juba ELi astumise majanduskriteeriumid põhimõtteliselt täitnud. Poolal on sellest veel veidi puudu. Kuid teisalt on Brüsseli esindajate sõnul kandidaatriikidel vaja veel palju ära teha, näiteks ELiga ühtlustatud seaduste elluviimiseks.
13. kandidaatriigilt, Türgilt, keda ei ole veel läbirääkimistele lastud, nõutakse edusamme inimõiguste tagamisel ja demokraatia süvendamisel.
Komisjon on läbirääkimiste edenemise suhtes kriitiline, väites, et pärast 2,5 aastat peetud läbirääkimisi ei ole esimese grupi riikidega jõutud veel kõige tõsisemate probleemide ? põllumajandus, regionaalpoliitika, keskkond, ühisturg koos kapitali, inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumisega ? sisulise aruteluni. Seetõttu on komisjon seisukohal, et juhtivate riikidega ei suudeta läbirääkimisi lõpetada enne 2002. aastat.
Aruannetega samal päeval kavatseb Euroopa Komisjon avaldada strateegia, kuidas ELil on kavas kandidaatriigid järk-järgult Euroopa Liitu integreerida. Lõplik dokument on kavas vastu võtta detsembris toimuval Nizza tippkohtumisel, milleks EL peab lahenduse leidma ka oma sisereformidele.
Autor: ÄP