Nii Narva Elektrijaamade õlitootmisüksuse, Viru Keemia Grupi (VKG) kui ka Kiviõli Keemiatööstuse juhid väitsid, et põlevkiviõli toodetakse praegu seadmete tippkoormusel.

Eelmise aasta detsembris pärast aastast pausi uue omaniku T.R. Tamme Auto saanud ja taaskäivitatud Kiviõli põlevkivitöötlemise seadmed annavad õlitoodangut täiskoormusel 5500?5600 tonni kuus.

VKG käivitas oktoobris samuti kahe aasta taguse õlitootmise kriisi ajal seisatud täiendava õlivabriku. Kontserni juhatuse esimees Janek Parkman ütles, et tootmismahtu ei ole piisavalt ning kui õli hind praegusega samaväärsel tasemel püsib, kavatseb ettevõtte käivitada tuleval aastal ka võimsaima ja noorima õlivabriku, mida ei ole paar aastat kasutatud.

ASi Narva Elektrijaamad juures asuva õlitootmisüksuse juhataja Nikolai Golubevi sõnul toodavad ka nemad õli nii palju, kui seadmed võimaldavad. Kui eelmisel aasta toodanguks saadi 60 000 tonni õli, siis praeguste näitajate kohaselt on tootmismaht umbes kaks korda suurem.

Katlamajadele kütuseid vahendava ASi Devisee müügijuhi Margus Miidla andmeil kasutab Eesti vedelkütustel töötavatest katlamajadest praegu 90 protsenti põlevkiviõli. ?Nafta hinna kõrgseisu tõttu on masuudi hind üle mõistuse kõrge,? ütles Miidla, kelle sõnul on osaliselt paremate omadustega põlevkiviõli hind tonni kohta umbes 300 krooni masuudist madalam. Miidla lisas, et suuremate soojatootjate hulka kuuluvad ettevõtted kaaluvad üleminekut õli põletamiselt näiteks hakkepuidule, sest see on kuni kümme korda odavam kui põlevkiviõli ja naftamasuut.

Eesti linnade soojatootjatest kasutavad vedelkütuseid paljud. ASi Haapsalu Soojus juhataja Rein Paju kinnitas, et kaalub oktoobris ettevõtte omanikuks saanud ASi Eraküte äriplaani koostamisel üleminekut õliküttelt mingile muule kütusele. ?Õli hinnad on nii kõrged, et muutused on vajalikud,? ütles Paju.

Ka Viru Keemia Grupi juht Janek Parkman kardab, et vedelkütused hakkavad kaotama turuosa maagaasile ja tahkekütustele.

Autor: ÄP