Euroopa Liidu (EL) siseturg põhineb neljal vabadusel ? kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vabal liikumisel. Eesti ettevõtjate jaoks on olulisim tõketeta pääs ELi turule, s.o kaupade vaba liikumine.

ELi seadusandlusest ligi kolmandik reguleerib seda valdkonda. Seega on Eesti n-ö euroküpsuse lakmuspaber sellealase seadusandluse ELi omaga ühtlustamine ja praktikas rakendamine.

Eile avalikustatud Euroopa Komisjoni eduaruanne, mis vaagib Eestis viimase aasta jooksul (alates novembrist 1999) tehtud eurointegratsioonialast tööd, hindab kõrgelt Eesti edusamme kaupade vaba liikumise valdkonnas.

Eelmises eduaruandes kritiseeriti Eestit Euroopa ühtlustatud standardite ülevõtmise aegluse eest. Standardite ülevõtmine rahvuslikeks standarditeks ja nende kasutuselevõtmine ettevõtjate poolt on oluline näitaja ettevõtluse rahvusvahelise konkurentsivõime tagamisel.

Kasutades tootmises ühtlustatud standardeid, välistavad ettevõtjad probleeme, mis on seotud tehniliste tõkete kõrvaldamisega toodete paigutamisel ELi siseturul.

Aasta tagasi jäi ülevõetud standardite arv alla saja. Viimase aasta jooksul on saavutatud lausa hüppeline areng. Jaanuaris moodustati vabatahtlik standardiorganisatsioon, mille asutajaliikmed ettevõtjate poolt on kaubandus-tööstuskoda ning tööstuse ja tööandjate keskliit, riigi poolt majandusministeerium. ELi Phare projekti toel käivitati standardite ülevõtmine tempos ca 90 standardit kuus, tänaseks on ülevõetud standardite arv ületanud 5000 piiri.

Seega, üks nõuetest ELi astumiseks ? liikmelisus CENis (Euroopa Standardiorganisatsioon) ? peaks saama täidetud.

Tööstustooteid kaubeldakse Eestist ELi juba tollimaksuvabalt. Lõplikult saab Eesti kaupade vaba pääs ELi turule tagatud, kui ka nn tehnilised barjäärid likvideeritakse.

Täna moodustavad 50% Eesti põhikaubanduse ekspordist ELi allhanked. Ettevõtetel on kahtlemata kasumlikum eksportida lõpptooteid. Selle üks oluline eeltingimus on Eesti nn tehnilise infrastruktuuri (vastavushindamine, sertifitseerimine, akrediteerimine, metroloogia, standardimine, kvaliteedijuhtimine ja tarbijakaitse) vastavus ELi nõuetele.

Selle saavutamisel on kõigepealt vajalik vastavate seaduste olemasolu. Tänaseks on suurem osa olulistest seadustest ja määrustest välja töötatud ja jõustuvad järgmise aasta jooksul. Kahtlemata on seadusandluse rakendamisel oluline roll ettevõtjatel, kes peavad kohanema muutuva õigusruumiga.

Eelnenu ei tähenda aga kaugeltki, et Eesti oleks juba täna ELi siseturuga liitumiseks küps. Seaduste olemasolu on esimene samm. Järgnevad sammud peavad tagama rakendussuutlikkuse. 2000. a jooksul on selles saavutatud oluline edasiminek. Jaanuaris moodustatud Eesti Akrediteerimiskeskus võeti juunis Euroopa Akrediteerimisorganisatsiooni (EAK) täisliikmeks.

Olulised on sertifitseerimisorganid, katse- ja kvaliteedilaborid. Paraku pole nende tehniline varustatus, personali kompetents ja rahvusvaheline tunnustatus veel piisav, tagamaks Eesti tööstuse nõudlust vastavate teenuste järele. Siin on aga edu garanteeritud vaid siis, kui avalik ja erasektor tegutsevad koostöös ühise eesmärgi nimel.

Eduaruanne juhib meie tähelepanu vajadusele enam arendada turujärelevalve süsteemi. Turujärelevalve peab tagama, et vaid ohutud kaubad jõuaks tarbijateni ning ohtlikud tooted ja teenused avastatakse ja eemaldatakse turult õigeaegselt ning et tarbijate teadlikkus kasvaks.

Selles süsteemis on erinevalt standardimisest põhiroll riigil. 2001. a eelarvekavandis ongi majandusministeeriumi üheks eelisarendatavaks valdkonnaks turujärelevalve.

Hea hinnang eduaruandes tähendab ühtlasi, et Euroopa Liit on valmis ühe fundamentaalsema, kaupade vaba liikumise peatüki läbirääkimistes Eestiga ajutiselt sulgema. See oleks kindlaim tõend, et meie valmisolekut liitumiseks ühes kõige olulisemas valdkonnas hinnatakse positiivselt.