Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti edusamme hinnatakse kõrgelt

    Euroopa Liidu (EL) siseturg põhineb neljal vabadusel ? kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vabal liikumisel. Eesti ettevõtjate jaoks on olulisim tõketeta pääs ELi turule, s.o kaupade vaba liikumine.
    ELi seadusandlusest ligi kolmandik reguleerib seda valdkonda. Seega on Eesti n-ö euroküpsuse lakmuspaber sellealase seadusandluse ELi omaga ühtlustamine ja praktikas rakendamine.
    Eile avalikustatud Euroopa Komisjoni eduaruanne, mis vaagib Eestis viimase aasta jooksul (alates novembrist 1999) tehtud eurointegratsioonialast tööd, hindab kõrgelt Eesti edusamme kaupade vaba liikumise valdkonnas.
    Eelmises eduaruandes kritiseeriti Eestit Euroopa ühtlustatud standardite ülevõtmise aegluse eest. Standardite ülevõtmine rahvuslikeks standarditeks ja nende kasutuselevõtmine ettevõtjate poolt on oluline näitaja ettevõtluse rahvusvahelise konkurentsivõime tagamisel.
    Kasutades tootmises ühtlustatud standardeid, välistavad ettevõtjad probleeme, mis on seotud tehniliste tõkete kõrvaldamisega toodete paigutamisel ELi siseturul.
    Aasta tagasi jäi ülevõetud standardite arv alla saja. Viimase aasta jooksul on saavutatud lausa hüppeline areng. Jaanuaris moodustati vabatahtlik standardiorganisatsioon, mille asutajaliikmed ettevõtjate poolt on kaubandus-tööstuskoda ning tööstuse ja tööandjate keskliit, riigi poolt majandusministeerium. ELi Phare projekti toel käivitati standardite ülevõtmine tempos ca 90 standardit kuus, tänaseks on ülevõetud standardite arv ületanud 5000 piiri.
    Seega, üks nõuetest ELi astumiseks ? liikmelisus CENis (Euroopa Standardiorganisatsioon) ? peaks saama täidetud.
    Tööstustooteid kaubeldakse Eestist ELi juba tollimaksuvabalt. Lõplikult saab Eesti kaupade vaba pääs ELi turule tagatud, kui ka nn tehnilised barjäärid likvideeritakse.
    Täna moodustavad 50% Eesti põhikaubanduse ekspordist ELi allhanked. Ettevõtetel on kahtlemata kasumlikum eksportida lõpptooteid. Selle üks oluline eeltingimus on Eesti nn tehnilise infrastruktuuri (vastavushindamine, sertifitseerimine, akrediteerimine, metroloogia, standardimine, kvaliteedijuhtimine ja tarbijakaitse) vastavus ELi nõuetele.
    Selle saavutamisel on kõigepealt vajalik vastavate seaduste olemasolu. Tänaseks on suurem osa olulistest seadustest ja määrustest välja töötatud ja jõustuvad järgmise aasta jooksul. Kahtlemata on seadusandluse rakendamisel oluline roll ettevõtjatel, kes peavad kohanema muutuva õigusruumiga.
    Eelnenu ei tähenda aga kaugeltki, et Eesti oleks juba täna ELi siseturuga liitumiseks küps. Seaduste olemasolu on esimene samm. Järgnevad sammud peavad tagama rakendussuutlikkuse. 2000. a jooksul on selles saavutatud oluline edasiminek. Jaanuaris moodustatud Eesti Akrediteerimiskeskus võeti juunis Euroopa Akrediteerimisorganisatsiooni (EAK) täisliikmeks.
    Olulised on sertifitseerimisorganid, katse- ja kvaliteedilaborid. Paraku pole nende tehniline varustatus, personali kompetents ja rahvusvaheline tunnustatus veel piisav, tagamaks Eesti tööstuse nõudlust vastavate teenuste järele. Siin on aga edu garanteeritud vaid siis, kui avalik ja erasektor tegutsevad koostöös ühise eesmärgi nimel.
    Eduaruanne juhib meie tähelepanu vajadusele enam arendada turujärelevalve süsteemi. Turujärelevalve peab tagama, et vaid ohutud kaubad jõuaks tarbijateni ning ohtlikud tooted ja teenused avastatakse ja eemaldatakse turult õigeaegselt ning et tarbijate teadlikkus kasvaks.
    Selles süsteemis on erinevalt standardimisest põhiroll riigil. 2001. a eelarvekavandis ongi majandusministeeriumi üheks eelisarendatavaks valdkonnaks turujärelevalve.
    Hea hinnang eduaruandes tähendab ühtlasi, et Euroopa Liit on valmis ühe fundamentaalsema, kaupade vaba liikumise peatüki läbirääkimistes Eestiga ajutiselt sulgema. See oleks kindlaim tõend, et meie valmisolekut liitumiseks ühes kõige olulisemas valdkonnas hinnatakse positiivselt.
  • Hetkel kuum
Otsustatud: Vene diisel saab hinnalae, toornafta suhtes üksmeelt ei leitud
USA töötus kukkus 53 aasta madalaimale tasemele
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Raadiosaated
Jüri Mõis: pärast sõja lõppu on oodata tohutut majandusbuumi
Ettevõtja Jüri Mõisa vaade majanduse taastumisele on optimistlik. Sõda venib küll pikale, kuid ükskord saab see läbi ja sellele järgneb majanduse tugev kasv, rääkis ta hommikuprogrammis.
Ettevõtja Jüri Mõisa vaade majanduse taastumisele on optimistlik. Sõda venib küll pikale, kuid ükskord saab see läbi ja sellele järgneb majanduse tugev kasv, rääkis ta hommikuprogrammis.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Andi Pleskovski: tänavuse aasta hea ja halb stsenaarium büroopindade turul
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Balti börsiindeks pani tõusunädalale punase punkti
Tõusumeeleolus kulgenud nädala lõpetas Balti koondindeks Baltic Benchmark siiski miinuses, taandudes keskmisest suurema käibega päeval 0,21%.
Tõusumeeleolus kulgenud nädala lõpetas Balti koondindeks Baltic Benchmark siiski miinuses, taandudes keskmisest suurema käibega päeval 0,21%.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Kõik juhtimise artiklid
Jätkusuutlikuma tuleviku nimel - Jaguar Land Rover
Kõik kategooria artiklid
Ukraina
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Kõik Ukraina artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Avaliku sektori silmakirjalik saladus: riigiasutused skeemitavad arvetega
Hambaarstide palgad logisevad: maksuamet võitleb ümbrikupalga ja OÜtajatega Tabel: 50 alla 1000eurose palgaga hambaravikliinikut
Kaaperdatud äri: Wendre omanik nõuab endiselt juhtkonnalt kolme miljonit eurot
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Raadiohommikus teeme selgeks lennunduse hetkeseisu
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid

Dividendide TOPDividendide TOP

Suurima omanikutulu teenijad

Suur dividenditüli ajas eduka metalliäri omanikud kohtusse
1
Mikheil Lomtadze8 111 522
2
Väino Kaldoja6 000 000
3
Alar Tamming3 993 300
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad uudised

Raadiosaated
Äripäev eetris: Viljandi ettevõtja veidrad seletused pole loogilised
Viljandi küünlatootja Hansa Candle’i omaniku Harri Juhani Aaltoneni põhjendused, miks ta hoiatab, et tahab töötajate palkasid kärpida ja suitsetajaid trahvida, on väga veidrad, rääkisid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Viljandi küünlatootja Hansa Candle’i omaniku Harri Juhani Aaltoneni põhjendused, miks ta hoiatab, et tahab töötajate palkasid kärpida ja suitsetajaid trahvida, on väga veidrad, rääkisid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Rootsit tabanud pankrotilaine räsib enim ehitust
Rootsi pankrottide arv tõusis jaanuaris vähemalt kümne aasta suurimaks, pankrotistujatest viiendik on ehitusettevõtted, kirjutab Bloomberg.
Rootsi pankrottide arv tõusis jaanuaris vähemalt kümne aasta suurimaks, pankrotistujatest viiendik on ehitusettevõtted, kirjutab Bloomberg.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.