Töösturid tõstavad palku

Tekstiiltoodete suurfirma Kreenholm Grupp on pälvinud viimasel ajal avalikkuse tähelepanu seoses sellega, et väidetavalt töötajate minimaalpalga tõstmise tõttu tuleb koondada kuni 500 inimest. Teistes küsitletud ettevõtetes palgatõusu lauskoondamisega ei seostatud.

Silmet Grupp on teatanud, et tõstab tuleva aasta alguseks kontserni töötajate palka 5200 kroonini, mis on aastataguse keskmise palgaga võrreldes 2/3 võrra suurem. Kui 1999. aasta keskmine palk oli ettevõttes umbes 3100 krooni, siis sel aasta keskmiseks peaks kujunema ligi 4270 krooni. ?Meie eesmärk on tõsta ettevõtte palk Eesti keskmise tasemeni ja veidi üle selle. Silmet peaks rahvusvahelise ettevõttena Eesti keskmist palka oma maine huvides silmas pidama,? kommenteeris Silmet Grupi tegevjuht Avo Annus.

Tema sõnul töötajate koondamist palga tõstmisega ei kaasne: Silmet Grupis töötab praegu 1080 inimest, kellele on tänavu lisandunud paarkümmend inimest. ?Oleme palga tõusu sidunud käibe kasvu ja tootlikkuse tõusuga,? ütles Annus.

Tootlikkuse kasv on Silmetis tegevjuhi andmetel tulenenud haruldaste ja muldmetallide töötlemisel väärtusahela pikendamisest, mis teeb toodangu müügihinna tunduvalt kõrgemaks. Samuti pole suurenenud tootmismaht kasvatanud püsikulusid. Silmeti tootmisvõimsusi on hakatud viimase aasta jooksul ära kasutama 30 protsendi asemel 60 protsendi ulatuses. Aastaga on kasvanud ka käive üle 50 protsendi ning kasumile oodatakse tänavu kahekordset kasvu.

Annuse sõnul tõuseb prognoosi kohaselt Silmeti käive suuremal määral ka tuleval aastal, misjärel peaks algama stabiilsem periood ning ka palk enam senises tempos ei kasva.

Töötajate palganumbreid vaatavad ringi ka teised Ida-Virumaa ettevõtted. Viru Keemia Grupp (VKG) on aasta alguse umbes 3100kroonise keskmise palga tõstnud praeguse 3600 kroonini. Kohtla-Järve keemikute ametiühing loodab aga jätkuvat tõusu: VKG juhtkonnaga peetavatel läbirääkimistel on ametiühing välja pakkunud tulevast aastast 30protsendilist palgatõusu, ettevõte on lubanud kaaluda kuni 20protsendilist palga tõstmist. Viru Keemia Grupi juhatuse esimehe Janek Parkmani sõnul on järgmise aasta firma eelarve veel koostamisel: ?Palk ei ole ainuke kuluartikkel, mida peame eelarves arvestama.?

Põhiliselt Tallinnas tootmisbaasi omava ASi Balti Laevaremonditehas peadirektori Fjodor Bermani sõnul on selle aasta kokkuvõttes oodata keskmiselt 19protsendilist palgakasvu. Hetkel on keskmine palk kontsernis 4950 krooni. ?Palka saab suurendada peamiselt tootmismahu kasvu ja efektiivsuse tõusuga. Oleme küllaltki palju investeerinud nii tehnoloogia arendamisse kui töötajate kvalifikatsiooni tõstmisse,? sõnas Berman.

Ta lisas, et palk küll tõuseb, kuid aasta jooksul on ka umbkaudu 2000 töötaja hulk vähenenud kaheksa protsenti. ?Tööjõu hulgas toimivad muudatused: ühest küljest jääb töötajaid vähemaks, teisalt tuleb neid ka juurde. See on seotud teatud spetsialistide suurema vajadusega.?

AS Balti Laevaremonditehas koosneb 24 tütarettevõttest, millel on allüksus nii Leedus ja Lätis kui ka Tartus ja Jõhvis. Lisaks laevaehitusele tegeletakse raudteetehnika remondi, metallkonstruktsioonide valmistamise ja vanametalli ekspordiga.

Tartu mullu suurima töökohtadelooja autasu saanud õmblusettevõte AS Ilves-Extra plaanib samuti uue aasta algusest suuremat töötasukasvu. ?Kui põhitöötasu ei ole kasvanud 1992. aastast peale ja palk on vähehaaval kerkinud preemiatena, siis uuest aastast tõstame ka tunnitasu 11 protsenti,? ütles Ilves-Extra finantsjuht Kulvo Pendra, kelle sõnul tuleb palka tõsta töötajate motivatsiooni kasvatamiseks ja tööjõu juurde hankimiseks. Ettevõte ja tema kaks peamist konkurenti kohalikul õmblusturul vajaks juurde umbes 100 töötajat. Varem on ette tulnud, et kui muudes valdkondades tõuseb palk kiiremini ja rohkem, siis lahkuvad ka õmblejad teisele alale, näiteks müüjateks. Pendra sõnul ei ole ettevõttel ei ametiühingut ega ka kollektiivlepingut, kuid juhtkond püüab keskastmejuhtide kaasabil töötajate meelsust tabada.

Ilves-Extra, mis valmistab nagu teisedki Eesti õmblusettevõtted suurema osa rõivastest ekspordiks, pakub praegu töötajate keskmiseks palgaks 4500 krooni, millest õmblejate tasu on märksa väiksem. Ettevõttes on 390 töötajat.

Pärnus mööblit ja suuski valmistavas ASis Viisnurk on tuhande töötaja keskmine palk viimase aastaga kasvanud 8,5 protsenti, sealjuures töölistel 15 protsenti. Keskmine töötasu jääb praegu 5000 krooni kanti. ?Meie palgatingimustes on säte, et kui elu muutub 10 protsenti kallimaks, siis arutab juhtkond võimalusi palka tõsta,? ütles Viisnurga tegevdirektor Meelis Kukk. Kuigi ettevõtte andmetel on hinnad kasvanud viimase aasta jooksul vaid veidi üle 3 protsendi, siis kuna töötasu polnud suurendatud juba varasemast ajast, siis peeti seda nüüd vajalikuks. ?Me peame palgataset vajalikul tasemel hoidma ka seetõttu, et saada vastava tasemega tööjõudu,? lisas Meelis Kukk.

Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu, Eesti Suurettevõtete Assotsiatsiooni ning ka Eesti Ametiühingute Keskliidu esindajad väitsid, et palgatemaatika nende organisatsioonidesse ei jõua. ?Meil palgatõusude kohta infot ei ole,? ütles ametiühingute keskliidu sotsiaalsekretär Harri Taliga.

Nimetatud organisatsioonides avaldati ka arvamust, et palgaläbirääkimised on tööandja ja töötajate endi vaheline teema.

Statistika järgi oli Eesti keskmine palk selle aasta juunis 5548 krooni, mis oli aastatagusega võrreldes kasvanud 14 protsenti. EMORi uuringu kohaselt kasvas sisetulekute hulgas töötasu viimase aasta jooksul vaid kuus protsenti.