Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste talituse juhataja Veiko Tammearu sõnul tuli ettepanek riigi toetuse korda muuta omavalitsuste esindajatelt. Samas võib tänavu omavalitsuste eelarvete põhilist täitjat, üksikisiku tulumaksu puudu jääda Eesti 247 omavalitsusest 160 linnal või vallal. Kokku võib eeldatav puudujääk olla ligi 100 miljonit krooni.
Ehkki tänavuse tulude prognoosi järgi ühe omavalitsuse elaniku kohta kuulub kümne rikkama valla hulka viis Ida-Virumaa põlevkivikaevandamise kompensatsiooni saavat valda, annab uus riigitoetuse valem suurima tagasilöögi just Ida-Virumaale, mille suurimate linnade eelarved on kahe viimase aasta jooksul prognoosiga võrreldes enim vajaka jäänud.
Näiteks Narvale ja Kohtla-Järvele, mis on niigi oma optimistlike eelarvete tõttu hädas võetud kohustuste täitmisega, annab riik kava kohaselt tuleval aastal vastavalt 9,5 ja 6,5 miljonit krooni toetust vähem, kui senine süsteem eeldanuks.
Uus süsteem tooks miinuseid veel näiteks Viljandi, Jõgeva ja Põlva maakonda, seni plaanitust rohkem raha eraldataks aga näiteks Pärnu ja Rapla maakonna omavalitsustele. Uuest valemist võidaksid kõige enam omavalitsused Tartu maakonnast, kuhu annaks riik senise jaotussüsteemiga võrreldes ligi 14 miljonit krooni rohkem, ja Harju maakond, mis saaks seni kavandatust enam 11,5 miljonit krooni.
Narva linnapea kohusetäitja Aksel Ersi sõnul kinnitaks uue valemi rakendamine vana tõde: rikkad saavad veel rikkamaks ja vaesed veel vaesemaks. ?Narvas on suurtööstus veel restruktureerimisel ja väikeettevõtlus väheneb ning seetõttu on linnavalitsusel raske midagi tulumaksu paremaks laekumiseks ära teha. Riigi suuremat toetust linnale oleks kasutatud ka töökohtade loomise projektidele,? ütles Ers.
Sarnaselt Ida-Viru omavalitsusliidu juhi Bruno Uustaliga, kes leiab, et uus kord aitab omavalitsuste kulusid siiski paremini kavandada, on muutuse suhtes positiivselt meelestatud ka teise riigi toetuses kaotava maakonna, Viljandi omavalitsusliidu juht Märt Moll. ?Mina pooldan küll uut valemit. Vana süsteem on soodustanud tulubaasi suurendamisel rohkem omavalitsuste tegevusetust,? lausus ta.
Harjumaa Kose vald on üks selliseid, kus riigi toetus uue valemi järgi kasvaks: tuleval aastal 1,6 miljoni krooni võrra. Vallavanem Vello Jõgisoo sõnul ei ole kasvamine põhimõttest ?rikkad rikkamaks-vaesed vaesemaks? tulenev, vaid vallavõimude kaine kaalutlemise vili. ?Oleme riigi hinnangust erinevalt ise oma eelarvetulusid prognoosinud ning ka eelarve kulud vastavalt koostanud. Oodatust parema maksulaekumise korral saaksime alati teha positiivse lisaeelarve,? rääkis Kose vallavanem.
Tartu linnapea ja Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees Andrus Ansip tõdes, et uus valem on Tartule positiivne, tuues linnale ligi 13 miljonit krooni rohkem riigi toetust. Ka teistele omavalitsustele soovitas ta pooldada tulude reaalse laekumise arvestust, mitte lähtuda eelarve koostamisel ettearvamatutest prognoosidest.