Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vaestele valdadele vähem raha

    Kavandatav kord vähendaks uuest aastast riiklikku toetust vaesematele omavalitsustele, samas näiteks Harjumaa omavalitsused saaksid toetust kokku senisest kolm korda enam.
    Rahandusministeerium on riigikogule ette valmistanud omavalitsuste toetusfondi uue valemi, millega osa omavalitsusi hakkab saama senisest vähem, osa rohkem riigi raha. Kui senises valemis arvestati riigi toetust iga omavalitsuse poolt üksikisiku tulumaksu prognoositava laekumise järgi, siis edaspidi kavatsetakse hakata arvestama omavalitsusele kahe viimase aasta jooksul tegelikult laekunud üksikisiku tulumaksu suurust.
    Kõige rohkem kannatavad haldusüksused, kus tööpuudus on kõige kiiremini kasvanud ja tulumaksu laekumine seega kõige kiiremini kahanenud.
    Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste talituse juhataja Veiko Tammearu sõnul tuli ettepanek riigi toetuse korda muuta omavalitsuste esindajatelt. Samas võib tänavu omavalitsuste eelarvete põhilist täitjat, üksikisiku tulumaksu puudu jääda Eesti 247 omavalitsusest 160 linnal või vallal. Kokku võib eeldatav puudujääk olla ligi 100 miljonit krooni.
    Ehkki tänavuse tulude prognoosi järgi ühe omavalitsuse elaniku kohta kuulub kümne rikkama valla hulka viis Ida-Virumaa põlevkivikaevandamise kompensatsiooni saavat valda, annab uus riigitoetuse valem suurima tagasilöögi just Ida-Virumaale, mille suurimate linnade eelarved on kahe viimase aasta jooksul prognoosiga võrreldes enim vajaka jäänud.
    Näiteks Narvale ja Kohtla-Järvele, mis on niigi oma optimistlike eelarvete tõttu hädas võetud kohustuste täitmisega, annab riik kava kohaselt tuleval aastal vastavalt 9,5 ja 6,5 miljonit krooni toetust vähem, kui senine süsteem eeldanuks.
    Uus süsteem tooks miinuseid veel näiteks Viljandi, Jõgeva ja Põlva maakonda, seni plaanitust rohkem raha eraldataks aga näiteks Pärnu ja Rapla maakonna omavalitsustele. Uuest valemist võidaksid kõige enam omavalitsused Tartu maakonnast, kuhu annaks riik senise jaotussüsteemiga võrreldes ligi 14 miljonit krooni rohkem, ja Harju maakond, mis saaks seni kavandatust enam 11,5 miljonit krooni.
    Narva linnapea kohusetäitja Aksel Ersi sõnul kinnitaks uue valemi rakendamine vana tõde: rikkad saavad veel rikkamaks ja vaesed veel vaesemaks. ?Narvas on suurtööstus veel restruktureerimisel ja väikeettevõtlus väheneb ning seetõttu on linnavalitsusel raske midagi tulumaksu paremaks laekumiseks ära teha. Riigi suuremat toetust linnale oleks kasutatud ka töökohtade loomise projektidele,? ütles Ers.
    Sarnaselt Ida-Viru omavalitsusliidu juhi Bruno Uustaliga, kes leiab, et uus kord aitab omavalitsuste kulusid siiski paremini kavandada, on muutuse suhtes positiivselt meelestatud ka teise riigi toetuses kaotava maakonna, Viljandi omavalitsusliidu juht Märt Moll. ?Mina pooldan küll uut valemit. Vana süsteem on soodustanud tulubaasi suurendamisel rohkem omavalitsuste tegevusetust,? lausus ta.
    Harjumaa Kose vald on üks selliseid, kus riigi toetus uue valemi järgi kasvaks: tuleval aastal 1,6 miljoni krooni võrra. Vallavanem Vello Jõgisoo sõnul ei ole kasvamine põhimõttest ?rikkad rikkamaks-vaesed vaesemaks? tulenev, vaid vallavõimude kaine kaalutlemise vili. ?Oleme riigi hinnangust erinevalt ise oma eelarvetulusid prognoosinud ning ka eelarve kulud vastavalt koostanud. Oodatust parema maksulaekumise korral saaksime alati teha positiivse lisaeelarve,? rääkis Kose vallavanem.
    Tartu linnapea ja Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees Andrus Ansip tõdes, et uus valem on Tartule positiivne, tuues linnale ligi 13 miljonit krooni rohkem riigi toetust. Ka teistele omavalitsustele soovitas ta pooldada tulude reaalse laekumise arvestust, mitte lähtuda eelarve koostamisel ettearvamatutest prognoosidest.
    Ülehomme toimub täiendav omavalitsusliitude koostöökogu ja ministeeriumide komisjoni istung, kus tuleb arutusele ka riigipoolse omavalitsuste toetusfondi uue valemi rakendamine.
    Veiko Tammearu sõnul on uue valemi rakendamiseks omavalitsuste esindajad ja ministeeriumid kokkuleppe juba sõlminud, kuid see ei jõudnud õigel ajal valitsusse ja valitsuskabinet esitas praegu riigikogule uue riigieelarve seaduse eelnõu raames menetlemiseks senise valemi. Riigikogul on valemi valikul otsustusõigus ja nimetatud uus valem võib parandusena riigieelarve seadusesse sisse minna.
    ?Vaidlused seni käivad, sest omavalitsused on muutliku meelega ning võib-olla ei kaalutud uue valemi rakendamise kokkulepet allkirjastades kõiki poolt- ja vastuargumente,? sõnas Tammearu.
    Riigipoolse toetuse üldmaht jääb nii vana kui ka uue valemi puhul ligikaudu samaks, 865 miljoni krooni suuruseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Sõjapõgenikud töötavad peamiselt töötlevas tööstuses
Majanduslangus või mitte: tulekul on veel kolm intressitõusu
USA aktsiaturud lõpetasid kvartali kehvima nädala miinuses
Raadiosaated
Swedbanki privaatpanganduse juht: murepilvi on investorite jaoks juurde tulnud
Viimastel kuudel on olnud tunda, et investorid on äraootaval seisukohal, sest murepilvi on lisandunud, ütles hommikuprogrammi intervjuus Swedbanki privaatpanganduse juht Andres Suimets investorite meelsust kraadides.
Viimastel kuudel on olnud tunda, et investorid on äraootaval seisukohal, sest murepilvi on lisandunud, ütles hommikuprogrammi intervjuus Swedbanki privaatpanganduse juht Andres Suimets investorite meelsust kraadides.
Kõik raadiosaated
Inflatsioon
Majanduslangus või mitte: tulekul on veel kolm intressitõusu
Euroopa Keskpangalt võib järgmine nädal oodata veel üht märkimisväärset intressitõusu, euroala majandus aga läheb järgmisel kahel kvartalil langusse. Eestis võib oodata küll majanduse olukorra halvenemist, aga inflatsioonist see meid ei päästa.
Euroopa Keskpangalt võib järgmine nädal oodata veel üht märkimisväärset intressitõusu, euroala majandus aga läheb järgmisel kahel kvartalil langusse. Eestis võib oodata küll majanduse olukorra halvenemist, aga inflatsioonist see meid ei päästa.
Kõik inflatsiooni artiklid
Arvamus
Lugu Ärimeestest ja Advokaatidest. Ja Kodanikust, kes neid ei kadesta. Kohe üldse
Leeri vahetamine, see on imelihtne, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Leeri vahetamine, see on imelihtne, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Kõik arvamuslood
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Mõnel pangal võib EKP laenude tagasimaksmine raskeks minna
Euroopa Liidu pangandusjärelevalve EBA teatas, et mõned eurotsooni pangad võivad olla raskustes Euroopa Keskpangast laenatud raha tagasimaksmisel.
Euroopa Liidu pangandusjärelevalve EBA teatas, et mõned eurotsooni pangad võivad olla raskustes Euroopa Keskpangast laenatud raha tagasimaksmisel.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Majandustulemused
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
KÕIK MAJANDUSTULEMUSED
Juhtimine
Rannarootsi lihatööstus saab uued juhid
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Kõik juhtimise artiklid
Jätkusuutlikuma tuleviku nimel - Jaguar Land Rover
Kõik kategooria artiklid
Ukraina
Sõjapõgenikud töötavad peamiselt töötlevas tööstuses
Eestis töötavatest sõjapõgenikest 60% leiab, et nad töötavad oma haridustasemest madalamal ametikohal, selgub Tartu Ülikooli uuringu esmastest andmetest.
Eestis töötavatest sõjapõgenikest 60% leiab, et nad töötavad oma haridustasemest madalamal ametikohal, selgub Tartu Ülikooli uuringu esmastest andmetest.
Kõik Ukraina artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Viisnurk katusel, hirm naha vahel: majaomanikud pelgavad lammutuskäsku "Kes selle eest maksab?"
Enne ja pärast: vaata, kuidas kuulsad hooned ilma punasümboliteta välja näeksid
Ustimenko, Autorollo ja teised: tolmuste kohtutoimikute rivi saab lõpliku punkti Fotolugu paberireformist kohtus
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Operail müüs ära Ukrainas asuva vagunipargi
Eesti riigile kuuluv raudteefirma Operail müüs Ukrainas asuvad rendivagunid rohkem kui 6,5 miljoni euroga.
Eesti riigile kuuluv raudteefirma Operail müüs Ukrainas asuvad rendivagunid rohkem kui 6,5 miljoni euroga.
Kõik Äripäeva artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid

TOP 100TOP 100

Eesti edukamad ettevõtted 2022

TOP 100: uus võitja tõukas LHV troonilt
1
Exmet OÜKaubandus
2
Toftan ASPuidutööstus
3
LHV Group ASFinants
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad lood

Raadiosaated
Suusakeskuste juht keeldub hindu tõstmast: anname mikropanuse inflatsiooni takistamisele
Kui valdavalt oleme lähiajal kuulnud toodete ja teenuste hindade tõusust, siis kolme suusakeskust haldav Suusakeskuste AS pole sentigi piletihindu tõstnud, kõik on jäänud eelmise aasta tasemele, rääkis ettevõtte juhatuse liige Priit Tammemägi hommikuprogrammis.
Kui valdavalt oleme lähiajal kuulnud toodete ja teenuste hindade tõusust, siis kolme suusakeskust haldav Suusakeskuste AS pole sentigi piletihindu tõstnud, kõik on jäänud eelmise aasta tasemele, rääkis ettevõtte juhatuse liige Priit Tammemägi hommikuprogrammis.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Pactum kaasas 20 miljonit dollarit
Läbirääkimiste tehisintellekti arendav Eesti idufirma Pactum kaasas 20 miljonit dollarit, et jätkata kasvu Ameerika Ühendriikides ja Euroopas.
Läbirääkimiste tehisintellekti arendav Eesti idufirma Pactum kaasas 20 miljonit dollarit, et jätkata kasvu Ameerika Ühendriikides ja Euroopas.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.