• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vaestele valdadele vähem raha

    Kavandatav kord vähendaks uuest aastast riiklikku toetust vaesematele omavalitsustele, samas näiteks Harjumaa omavalitsused saaksid toetust kokku senisest kolm korda enam.
    Rahandusministeerium on riigikogule ette valmistanud omavalitsuste toetusfondi uue valemi, millega osa omavalitsusi hakkab saama senisest vähem, osa rohkem riigi raha. Kui senises valemis arvestati riigi toetust iga omavalitsuse poolt üksikisiku tulumaksu prognoositava laekumise järgi, siis edaspidi kavatsetakse hakata arvestama omavalitsusele kahe viimase aasta jooksul tegelikult laekunud üksikisiku tulumaksu suurust.
    Kõige rohkem kannatavad haldusüksused, kus tööpuudus on kõige kiiremini kasvanud ja tulumaksu laekumine seega kõige kiiremini kahanenud.
    Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste talituse juhataja Veiko Tammearu sõnul tuli ettepanek riigi toetuse korda muuta omavalitsuste esindajatelt. Samas võib tänavu omavalitsuste eelarvete põhilist täitjat, üksikisiku tulumaksu puudu jääda Eesti 247 omavalitsusest 160 linnal või vallal. Kokku võib eeldatav puudujääk olla ligi 100 miljonit krooni.
    Ehkki tänavuse tulude prognoosi järgi ühe omavalitsuse elaniku kohta kuulub kümne rikkama valla hulka viis Ida-Virumaa põlevkivikaevandamise kompensatsiooni saavat valda, annab uus riigitoetuse valem suurima tagasilöögi just Ida-Virumaale, mille suurimate linnade eelarved on kahe viimase aasta jooksul prognoosiga võrreldes enim vajaka jäänud.
    Näiteks Narvale ja Kohtla-Järvele, mis on niigi oma optimistlike eelarvete tõttu hädas võetud kohustuste täitmisega, annab riik kava kohaselt tuleval aastal vastavalt 9,5 ja 6,5 miljonit krooni toetust vähem, kui senine süsteem eeldanuks.
    Uus süsteem tooks miinuseid veel näiteks Viljandi, Jõgeva ja Põlva maakonda, seni plaanitust rohkem raha eraldataks aga näiteks Pärnu ja Rapla maakonna omavalitsustele. Uuest valemist võidaksid kõige enam omavalitsused Tartu maakonnast, kuhu annaks riik senise jaotussüsteemiga võrreldes ligi 14 miljonit krooni rohkem, ja Harju maakond, mis saaks seni kavandatust enam 11,5 miljonit krooni.
    Narva linnapea kohusetäitja Aksel Ersi sõnul kinnitaks uue valemi rakendamine vana tõde: rikkad saavad veel rikkamaks ja vaesed veel vaesemaks. ?Narvas on suurtööstus veel restruktureerimisel ja väikeettevõtlus väheneb ning seetõttu on linnavalitsusel raske midagi tulumaksu paremaks laekumiseks ära teha. Riigi suuremat toetust linnale oleks kasutatud ka töökohtade loomise projektidele,? ütles Ers.
    Sarnaselt Ida-Viru omavalitsusliidu juhi Bruno Uustaliga, kes leiab, et uus kord aitab omavalitsuste kulusid siiski paremini kavandada, on muutuse suhtes positiivselt meelestatud ka teise riigi toetuses kaotava maakonna, Viljandi omavalitsusliidu juht Märt Moll. ?Mina pooldan küll uut valemit. Vana süsteem on soodustanud tulubaasi suurendamisel rohkem omavalitsuste tegevusetust,? lausus ta.
    Harjumaa Kose vald on üks selliseid, kus riigi toetus uue valemi järgi kasvaks: tuleval aastal 1,6 miljoni krooni võrra. Vallavanem Vello Jõgisoo sõnul ei ole kasvamine põhimõttest ?rikkad rikkamaks-vaesed vaesemaks? tulenev, vaid vallavõimude kaine kaalutlemise vili. ?Oleme riigi hinnangust erinevalt ise oma eelarvetulusid prognoosinud ning ka eelarve kulud vastavalt koostanud. Oodatust parema maksulaekumise korral saaksime alati teha positiivse lisaeelarve,? rääkis Kose vallavanem.
    Tartu linnapea ja Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees Andrus Ansip tõdes, et uus valem on Tartule positiivne, tuues linnale ligi 13 miljonit krooni rohkem riigi toetust. Ka teistele omavalitsustele soovitas ta pooldada tulude reaalse laekumise arvestust, mitte lähtuda eelarve koostamisel ettearvamatutest prognoosidest.
    Ülehomme toimub täiendav omavalitsusliitude koostöökogu ja ministeeriumide komisjoni istung, kus tuleb arutusele ka riigipoolse omavalitsuste toetusfondi uue valemi rakendamine.
    Veiko Tammearu sõnul on uue valemi rakendamiseks omavalitsuste esindajad ja ministeeriumid kokkuleppe juba sõlminud, kuid see ei jõudnud õigel ajal valitsusse ja valitsuskabinet esitas praegu riigikogule uue riigieelarve seaduse eelnõu raames menetlemiseks senise valemi. Riigikogul on valemi valikul otsustusõigus ja nimetatud uus valem võib parandusena riigieelarve seadusesse sisse minna.
    ?Vaidlused seni käivad, sest omavalitsused on muutliku meelega ning võib-olla ei kaalutud uue valemi rakendamise kokkulepet allkirjastades kõiki poolt- ja vastuargumente,? sõnas Tammearu.
    Riigipoolse toetuse üldmaht jääb nii vana kui ka uue valemi puhul ligikaudu samaks, 865 miljoni krooni suuruseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Teerajajad: ettevõtted vastutagu keskkonna- ja sotsiaalse mõju eest
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Tallinna börs keeras eilse tõusu languseks
Tallinna börs oli täna 0,8% miinusega ainukene Balti börs, mis kaotas väärtust ja vedades endaga 0,27% punasesse ka Benchmark indeksi. Seevastu Vilnius ronis 0,29% ja Riia 0,26% kõrgemale.
Tallinna börs oli täna 0,8% miinusega ainukene Balti börs, mis kaotas väärtust ja vedades endaga 0,27% punasesse ka Benchmark indeksi. Seevastu Vilnius ronis 0,29% ja Riia 0,26% kõrgemale.
Raadiohommikus: verivärsked tulemused börsilt ja tipptegijate äriplaanid
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Amsterdami kohus otsustas: sküütide kuld läheb Ukrainale
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.