Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    VEBi nõuete seos Eesti maksumaksjaga

    Pärast Äripäeva uudise ?Miljardi krooni eest nõudeid Eesti riigi vastu? (16.11) ülesriputamist Delfis tekkis sealsetel kommentaatoritel küsimus, mis on Eesti maksumaksjal pistmist ettevõtete võlaga Venemaa Välismajanduspangale (VEB). Maksumaksjat puudutab asi kolmes aspektis.
    Esiteks nende ettevõtete puhul, mis täna veel eksisteerivad, aga kelle puhul VEB suudab tõestada oma nõudeõigust. Nendega on probleem selles, et nt Kunda Tsemendi puhul ei teadnud sellest midagi erastaja. Sealt jõuab asi erastamisagentuurini. Kuid viimane on riiklik nähtus ja kasutab ka riigi ehk maksumaksja raha. Tegelikult on tema käes muidugi erastamistega seotud raha, kuid mis muidu ja normaalse EA tegevuse hääbudes oleksid siiski meile kõigile (riigile) kuuluvad. Müüdi ju riigi vara.
    Teiseks on probleem seotud selliste avalik-õiguslike isikutega nagu Tartu Ülikool, kelle puhul VEBi nõudeõiguse tõestamise korral kerkib küsimus ? kuhu on vastav laen kadunud Tartu Ülikooli bilansist? Nad nimelt väidavad, et seda seal ei ole kunagi olnud. Maksmise korral on ju selge, et Tartu Ülikool elab maksumaksja rahakotil. Kolmas probleem on seotud nende rahadega, mis jäid meie ettevõtetel kinni VEB-i. Õigemini on tegemist rahadega, mis meie ettevõtted paigutasid kohalikku panka (UBB, PEAP ja PEP). Tänaseks on juba üks kohtulahend, kus tunnistatakse nende nõuete olemasolu vastavat ettevõtete puhul Ühispanga vastu. Kui vastab tõele väide, et neil ei ole asjaga mingit pistmist, siis kellel on? Asjaga on väidetavalt tegelenud Eesti Pank. Alguses väitis ju Ühispank, et tema ei tea VEBist midagi. Nüüd on tal nõue. Kui aga Ühispank nö "lõhki läheb" ja selgub, et asja taga on tõesti Eesti Pank ja nõuded on hoopis EP vastu, siis EP on ju taas otsast otsani maksumaksja rahal.
    (Delfi 16.11)
  • Hetkel kuum
Andi Pleskovski: tänavuse aasta hea ja halb stsenaarium büroopindade turul
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Balti börsiindeks pani tõusunädalale punase punkti
Tõusumeeleolus kulgenud nädala lõpetas Balti koondindeks Baltic Benchmark siiski miinuses, taandudes keskmisest suurema käibega päeval 0,21%.
Tõusumeeleolus kulgenud nädala lõpetas Balti koondindeks Baltic Benchmark siiski miinuses, taandudes keskmisest suurema käibega päeval 0,21%.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Raadiohommikus teeme selgeks lennunduse hetkeseisu
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.

Olulisemad uudised

Rootsit tabanud pankrotilaine räsib enim ehitust
Rootsi pankrottide arv tõusis jaanuaris vähemalt kümne aasta suurimaks, pankrotistujatest viiendik on ehitusettevõtted, kirjutab Bloomberg.
Rootsi pankrottide arv tõusis jaanuaris vähemalt kümne aasta suurimaks, pankrotistujatest viiendik on ehitusettevõtted, kirjutab Bloomberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.