ÄP fototoimetus • 26. november 2000 kell 22:00

Euroopat kummitab taas lehmahullustõbi

Lõuna-Euroopa riikide, nagu Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Portugal, põllumajandusministrid pooldavad väga laialdast kontrollprogrammi, kuid Soome, Rootsi ja Austria ei pea seda vajalikuks, kuna seal ei ole seda haigust seni leitud ning kontrollimisega kaasnevad suured lisakulud. Algselt pidid alates tuleva aasta juulist kontrollimisele minema kõik enam kui 30 kuu vanused veised, mis on kavas kasutada inimeste toiduks.

Kuid pärast 17tunniseid läbirääkimisi otsustasid põllumajandusministrid, et kontrollida pole vaja kõiki 30 kuu vanuseid veiseid, vaid ainult riskirühma loomi.

Soomes läheb kontrollimisele 10 000 riskirühma veist. Testide tegemine läheb maksma umbes 15,6 miljonit Eesti krooni ja selle kulu katab riik.

Vaatamata sellele, et Soomes pole seni avastatud lehmahullustõbe ehk nn BSE-haigust, on Soomel juba tulnud kanda sellega seotud kulusid. Sest Euroopa Komisjoni otsuse kohaselt tuleb alates oktoobrikuu algusest tapetud veiste pealuu, seljaüdi ja osa sisikonnast ära põletada. See põhjustab lihatööstustele lisakulu.

Arvatakse, et lehmahullustõbi põhjustab inimesel Creutzfeldt-Jacobi haigust, kuid seni ei ole seda seost teaduslikult tõestatud. Suurbritannias, kust BSE-tõbi 1986. aastal alguse sai, on Creutzfedt-Jacobi tõppe haigestunud 85 inimest, kellest 80 on praeguseks surnud.

1987. aastal tõdeti, et see haigus on ilmselt levinud tapamajades haigete loomade jääkidest valmistatud liha- ja luujahu kaudu, mida on kasutatud loomasöödana.

Soomes keelati sellise luu- ja loomajahu kasutamine loomasöödana aastal 1990.

Rootsis ei ole seni nagu Soomeski lehmahullust leitud, kuid Rootsi katab umbes kolmandiku oma loomalihavajadusest importlihaga, mis tuuakse põhiliselt Iirimaalt.

Alates 1. oktoobrist ei tohi Rootsi enam loomajäätmetest tehtud söödajahu eksportida, mis läks põhiliselt Soome ja Baltimaade karusloomakasvatajatele.

Autor: ÄP

Hetkel kuum