Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Veetee ohutus kahtluse all

    ?Kriis meie veeteede arengus on oht Eestit läbivale transiidile mitte homme, vaid juba täna,? ütles teadur Rein Haavel presidendi akadeemilise nõukogu ümarlauas.
    Eesti konkurendid Venemaa transiidivoogude haaramisel on siinset kehva olukorda veeteede ohutuses läbi näinud ja ära kasutanud, selgitas ta. Näiteks valmib lähiajal Ust-Luugas sadam koos vajalike veeteede ohutust kindlustavate süsteemidega, samasuguse sadama ehitus käib ka Soomes Vuosaares.Haminas, kus praegu käib sadama juurdepääsutee süvendamine, on aga uudsed infotehnoloogilised lahendused juba olemas. VTSiga (Vessel Traffic System) on kaetud kõik Läti ja Leedu põhilised sadamad, kusjuures Leedus on sellele lisaks olemas ka laevade automaatse identifitseerimise süsteem (AIS), mis on ühendatud ümbruskonna sadamatega ühtsesse süsteemi.
    Kolmas laevasõidu ohutust kindlustav süsteem, mille ettevalmistused on Eestis praegu peatunud, kannab nimetust EWS (Early Warning System) ja on mõeldud ohtlike lastide jälgimiseks kogu mereteekonna jooksul.
    Veeteede ameti peadirektor Andrus Maide ütles, et VTSil on rohkem logistiline tähendus, sest see aitab paremini planeerida laevade tulekut ja minekut. Halbades ilmastikuoludes on see ka laevaliikluse reguleerimiseks vajalik, lisas ta. Suurt ohtu VTSi puudumine Maide sõnul ei kujuta, sest radarimastid on meil olemas. ?Aga see on korraliku mereriigi visiitkaart ja seetõttu peame asjaga tegelema,? märkis ta.
    Pirita radarijaam on Maide hinnangul moraalselt vananenud ja läheb sulgemisele kohe, kui esimene VTSi radar on püsti pandud.
    Haaveli sõnul peavad Eesti merendusringkonnad arvestama võimalusega, et kui olukord lähiajal ei parane, võivad meie konkurendid tunnistada Eesti veeteed kaubandusliku meresõidu jaoks ohtlikeks. ?Piisab vaid ühest keskmise suurusega õnnetusest, et käivitada aktiivne tegevus transiidivoogude Eestist mööda suunamiseks,? tõdes asjatundja.
    Nimetatud süsteemide olemasolu nõuavad rahvusvahelised merendusorganisatsioonid, millega ka Eesti on ühinenud.
    Haaveli väitel on aga 1998. aastast Hollandi valitsuse toel ettevalmistatud VTS-projekt takerdunud, mistõttu loobus sellele lubatud 28 miljoni krooni eraldamisest ka Euroopa Liidu Phare abiprogramm. Lisaks jäi tänavu kasutamata riigieelarvest ja Tallinna Sadama dividendidest selleks otstarbeks eraldatud 40 miljonit krooni. AISi pilootprojekt, milleks samuti oli sel aastal raha eraldatud, käivitus suure hilinemisega alles septembris. Haaveli sõnul ei ole õige ka Pirita radarijaama sulgemine, mida veeteede amet teha kavatseb.
    President Lennart Meri kinnitas omalt poolt, et ohutu meresõit on riigi garanteerida ja siin ei saa mingeid mööndusi teha. ?Ma tahaks teada, milline on Eesti riigi eelarve juhul, kui transiit väheneb või hoopiski lõpeb?? küsis ta.
    Teede- ja sideminister Toivo Jürgenson kinnitas, et olukord on kontrolli all ja sellealase tegevuse koordineerimiseks on moodustatud ametkondadevaheline komisjon. Ta tunnistas, et ametkondliku segaduse tõttu ei suudetud Phare abiprogrammi raha kasutada, kuid lubas, et VTS-projekt käivitatakse lähiajal Eesti riigi rahaga.
    ASi Tallinna Sadam juhatuse esimehe Riho Rasmanni sõnul on vajalike ohutussüsteemide puudumine üks riske, millest konkurendid võivad kinni hakata. ?Usun, et sadamasse sissesõidu ohutus VTSi puudumise tõttu ei kannata, sest otsustavaks on ikka kapteni oskused,? lausus ta, tuues võrdluse auto turvapadjaga, mille olemasolu iseenesest õnnetust ära ei hoia.
    Sadamajuhi sõnul on VTS vajalik eelkõige majanduslikku laadi teabe edastamiseks merelt. Selle abil saab teada, missugune laev millise lastiga sisse tuleb, et sellele vastavalt näiteks kaikohta planeerida ja kraanat tellida, selgitas ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehitajad ootavad tööd, riik … loodetavasti mitte Godot'd
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peep Peterson: Arto Aasal on ühes asjas õigus
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
TS Laevad kutsub juhatuse liikme tagasi
Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad nõukogu kutsus juhatusest tagasi teenindusvaldkonna juhi Ave Metsla, tema volitused lõpevad 9. detsembril.
Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad nõukogu kutsus juhatusest tagasi teenindusvaldkonna juhi Ave Metsla, tema volitused lõpevad 9. detsembril.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Telia saab Eestis uue juhi
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Puiduhõnguline kinnisvaraoaas Telliskivis
Kui RE Kinnisvara endale uusi ruume otsima asus, leiti sobivad Telliskivi Kvartalist. Ees ootas lihtne tühi karp ja neli seina, kuid visioon sellest, milline tulevane büroo välja nägema hakkab, oli peas selgelt paigas, kirjutab novembrikuu Sisustaja.
Kui RE Kinnisvara endale uusi ruume otsima asus, leiti sobivad Telliskivi Kvartalist. Ees ootas lihtne tühi karp ja neli seina, kuid visioon sellest, milline tulevane büroo välja nägema hakkab, oli peas selgelt paigas, kirjutab novembrikuu Sisustaja.

Olulisemad lood

Kaupmees: kui vaja, otsime tarnija, kelle hinnad on vastuvõetavamad
Tootjad on kasvavate energiahindade tõttu pidanud tõstma ka oma toodete hindu, samas jaeketid pole alati uute hindadega nõus. See tähendab, et läbirääkimised kestavad üha kauem.
Tootjad on kasvavate energiahindade tõttu pidanud tõstma ka oma toodete hindu, samas jaeketid pole alati uute hindadega nõus. See tähendab, et läbirääkimised kestavad üha kauem.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.