Sirje Niitra • 26. november 2000 kell 22:00

Veetee ohutus kahtluse all

?Kriis meie veeteede arengus on oht Eestit läbivale transiidile mitte homme, vaid juba täna,? ütles teadur Rein Haavel presidendi akadeemilise nõukogu ümarlauas.

Eesti konkurendid Venemaa transiidivoogude haaramisel on siinset kehva olukorda veeteede ohutuses läbi näinud ja ära kasutanud, selgitas ta. Näiteks valmib lähiajal Ust-Luugas sadam koos vajalike veeteede ohutust kindlustavate süsteemidega, samasuguse sadama ehitus käib ka Soomes Vuosaares.Haminas, kus praegu käib sadama juurdepääsutee süvendamine, on aga uudsed infotehnoloogilised lahendused juba olemas. VTSiga (Vessel Traffic System) on kaetud kõik Läti ja Leedu põhilised sadamad, kusjuures Leedus on sellele lisaks olemas ka laevade automaatse identifitseerimise süsteem (AIS), mis on ühendatud ümbruskonna sadamatega ühtsesse süsteemi.

Kolmas laevasõidu ohutust kindlustav süsteem, mille ettevalmistused on Eestis praegu peatunud, kannab nimetust EWS (Early Warning System) ja on mõeldud ohtlike lastide jälgimiseks kogu mereteekonna jooksul.

Veeteede ameti peadirektor Andrus Maide ütles, et VTSil on rohkem logistiline tähendus, sest see aitab paremini planeerida laevade tulekut ja minekut. Halbades ilmastikuoludes on see ka laevaliikluse reguleerimiseks vajalik, lisas ta. Suurt ohtu VTSi puudumine Maide sõnul ei kujuta, sest radarimastid on meil olemas. ?Aga see on korraliku mereriigi visiitkaart ja seetõttu peame asjaga tegelema,? märkis ta.

Pirita radarijaam on Maide hinnangul moraalselt vananenud ja läheb sulgemisele kohe, kui esimene VTSi radar on püsti pandud.

Haaveli sõnul peavad Eesti merendusringkonnad arvestama võimalusega, et kui olukord lähiajal ei parane, võivad meie konkurendid tunnistada Eesti veeteed kaubandusliku meresõidu jaoks ohtlikeks. ?Piisab vaid ühest keskmise suurusega õnnetusest, et käivitada aktiivne tegevus transiidivoogude Eestist mööda suunamiseks,? tõdes asjatundja.

Nimetatud süsteemide olemasolu nõuavad rahvusvahelised merendusorganisatsioonid, millega ka Eesti on ühinenud.

Haaveli väitel on aga 1998. aastast Hollandi valitsuse toel ettevalmistatud VTS-projekt takerdunud, mistõttu loobus sellele lubatud 28 miljoni krooni eraldamisest ka Euroopa Liidu Phare abiprogramm. Lisaks jäi tänavu kasutamata riigieelarvest ja Tallinna Sadama dividendidest selleks otstarbeks eraldatud 40 miljonit krooni. AISi pilootprojekt, milleks samuti oli sel aastal raha eraldatud, käivitus suure hilinemisega alles septembris. Haaveli sõnul ei ole õige ka Pirita radarijaama sulgemine, mida veeteede amet teha kavatseb.

President Lennart Meri kinnitas omalt poolt, et ohutu meresõit on riigi garanteerida ja siin ei saa mingeid mööndusi teha. ?Ma tahaks teada, milline on Eesti riigi eelarve juhul, kui transiit väheneb või hoopiski lõpeb?? küsis ta.

Teede- ja sideminister Toivo Jürgenson kinnitas, et olukord on kontrolli all ja sellealase tegevuse koordineerimiseks on moodustatud ametkondadevaheline komisjon. Ta tunnistas, et ametkondliku segaduse tõttu ei suudetud Phare abiprogrammi raha kasutada, kuid lubas, et VTS-projekt käivitatakse lähiajal Eesti riigi rahaga.

ASi Tallinna Sadam juhatuse esimehe Riho Rasmanni sõnul on vajalike ohutussüsteemide puudumine üks riske, millest konkurendid võivad kinni hakata. ?Usun, et sadamasse sissesõidu ohutus VTSi puudumise tõttu ei kannata, sest otsustavaks on ikka kapteni oskused,? lausus ta, tuues võrdluse auto turvapadjaga, mille olemasolu iseenesest õnnetust ära ei hoia.

Sadamajuhi sõnul on VTS vajalik eelkõige majanduslikku laadi teabe edastamiseks merelt. Selle abil saab teada, missugune laev millise lastiga sisse tuleb, et sellele vastavalt näiteks kaikohta planeerida ja kraanat tellida, selgitas ta.

Hetkel kuum