Artikkel
    • Uudised
    • 28. november 2000 kell 22:00
    Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tulumaksukärped on etem lastetoetus

    Üks teravamaid sotsiaalse õigluse küsimusi on riigi toetused paljulapselistele peredele. Pole ju saladus, et nende elujärg on üldjuhul kehvem kui lastetutes või ühe-kahelapselistes peredes. Praegu ei ole need soodustused kuigi suured, ehkki rahvastiku laiendatud taastootmise garanteerivad alles kolmandad lapsed peredes.
    Rahalisi soodustusi saab teha vähemalt kahel erineval moel: kas lastetoetused n-ö otse peo peale maksta või teha lastega peredele muid, näiteks tulumaksusoodustusi. Võib arvata, et paljulapselised vanemad on huvitatud raha kiirest ja kindlast kättesaamisest, seega just esimesest variandist.
    Valitsus, kes ise algatas tulumaksuseaduse muudatused, on teinud lahti ka teise tee: tulumaksusoodustused alates pere kolmandast alaealisest lapsest. Valitsuse toetusskeem on välja arendatud tulumaksuvaba miinimumi printsiibist lähtudes: igale alaealisele lapsele alates kolmandast rakendub üks tulumaksuvaba miinimum, mis on järgmisel aastal 12 000 krooni, 1000 krooni kuus. Niisugune skeem annaks paljulapselistele isadele-emadele tagasi kokku umbes 100 miljonit krooni aastas, tõsi, mitte enne 2002. aastat.
    Tulumaksusoodustus tähendab 12 000 kr × 26% = 3120 krooni suurust toetussummat aastas, 260 krooni kuus, tingimusel, et pere tulubaas on piisavalt suur.
    Tulubaasi olemasolu ongi punkt, mis saab tõenäoliselt perede suurima kriitika osaliseks: lastetoetus ei laekugi enam niisama peo peale, vaid enne selle kättesaamist tuleb üksjagu tööd teha.
    Arvutagem: pere brutosissetulek peab olema 2000 krooni kuus, et kõigepealt tagasi saada kummagi vanema tulumaksuvaba miinimum. Et ühele alaealisele lapsele alates kolmandast rakenduks tulumaksuvaba miinimum, peab pere sissetulek olema vähemalt 3000 krooni; järgmise lapse toetuse saamiseks vähemalt 4000 jne. Toetuse sõltuvusse seadmine sissetulekust ilmselt ei meeldi abivajajaile.
    Tänase Eesti keskmine brutopalk on umbes 5000 krooni kuus, mis ületab ka ühe töölkäiva vanema puhul praktiliselt lastetoetuste miinimumnõude: peres võib olla kuni viis alaealist last ja saab kõik ettenähtu kätte. Paraku on statistika vingerpuss see, et töölkäijatest rohkem kui pooled saavad palka alla keskmise. Kuid suure perekonna pea peaks siiski olema motiveeritud sedavõrd, et teeniks välja vähemalt keskmise palga.
    Väikeste palkade järgmine aspekt on ümbrikupalk. Lähtun siinkohal üksnes iseenda rikutuse printsiibist, kui hakkan kalkuleerima, kas ei tuleks legaliseeritud palk lõppkokkuvõttes (vanaduspensioni, lastetoetuste, laenuvõimaluste jne suurenemine) kasulikum.
    Kui pere on võtnud eluasemelaenu ja tasulist koolitust on saanud kas lapsed või vanemad ise, on mahaarvamised maksustatavast tulust suuremad ehk lastetoetuste tegelikuks rakendumiseks peaks pere tulubaas veelgi suurem olema.
    Minu ettepanek tulumaksuseaduse muudatusele: kui pere brutotulu ei anna lastetoetuste rakendumiseks vajalikku summat kokku, suureneks puudu oleva osa võrra järgmise maksustamisperioodi tulumaksuvaba miinimum. Teiste sõnadega, järgmise aasta suuremad sissetulekud annaksid võimaluse lastetoetus tagantjärele kätte saada. Samas säilib perel stiimul töötamiseks, isegi kui majandusseis pole kõige parem. Nii kanduvad edasi nt väärtpaberikahjud.
    Kui pere ei saa siiski kokku nõutavat tulu, et soodustused rakenduksid, siis pole midagi teha ? täielikku võrdsust ei tule ealeski maa peale.
    Maksusoodustuste tegemine võrreldes raha peo peale ladumisega on parem ses mõttes, et sunnib suurperede vanemaid huvituma töötegemisest. Ei kao kuhugi ka senised otsetoetused igale lapsele ja paljulapselistele peredele. Seepärast on valitsuse tehtud muudatused ? kui aitad end ise, siis aitab ka riik ? õigustatud kui lisavõimalus töiselt aktiivsetele. Tähtsad on nii laste üleskasvatamine kui töötegemine täna ja praegu; muidu anname lastele üle kehvavõitu majandusliku pärandi, mistõttu oleksid nendegi pingutused vähem viljakad. Kindel on see, et lapse üleskasvatamisega seotud kulusid ei suuda täielikult katta ükski toetussüsteem.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Värske idufirma juht Marek Helm Standardist lahkumisest: te näete, mis seisus on teine tööstus
Oleg Gross nõustub ministriga: mida vähem ettevõtjaid aidata, seda parem
Hiina otsus koroonapiiranguid leevendada pani Hongkongi börsi kihama
Raadiosaated
Investor Toomas: ahnus on turgudel tagasi, mina müüa ei julge
Hirmu ja ahnuse indeks on selgelt ahnes faasis ning turud usuvad Föderaalreservilt väiksemat tõstet, rääkis börsitoimetuse juht Juhan Lang.
Hirmu ja ahnuse indeks on selgelt ahnes faasis ning turud usuvad Föderaalreservilt väiksemat tõstet, rääkis börsitoimetuse juht Juhan Lang.
Kõik raadiosaated
Inflatsioon
Hiina otsus koroonapiiranguid leevendada pani Hongkongi börsi kihama
Aasia aktsiaturud kõikusid kolmapäeval, kuna ühelt poolt kardetakse Ameerika Ühendriikide majanduse järsemat kukkumist, aga teiselt poolt otsustas Hiina leevendada koroonapiiranguid. Viimase uudise uudise võtsid investorid vastu rõõmuga ja Hongkongi aktsiad alustasid kauplemist suure ralliga.
Aasia aktsiaturud kõikusid kolmapäeval, kuna ühelt poolt kardetakse Ameerika Ühendriikide majanduse järsemat kukkumist, aga teiselt poolt otsustas Hiina leevendada koroonapiiranguid. Viimase uudise uudise võtsid investorid vastu rõõmuga ja Hongkongi aktsiad alustasid kauplemist suure ralliga.
Kõik inflatsiooni artiklid
Arvamus
Toomas Arak: aktsiate hoidmistunnistustega käivad võimalused ja riskid käsikäes
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Kõik arvamuslood
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Bank of America ootab 2023. aasta alguses majanduslangust
Bank of America majandusteadlaste prognooside kohaselt võib 2023. aasta esimeses kvartalis saabuda majanduslangus.
Bank of America majandusteadlaste prognooside kohaselt võib 2023. aasta esimeses kvartalis saabuda majanduslangus.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Majandustulemused
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
KÕIK MAJANDUSTULEMUSED
Juhtimine
Slacki tegevjuht astub ametist tagasi ja lahkub ettevõttest
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Kõik juhtimise artiklid
Jätkusuutlikuma tuleviku nimel - Jaguar Land Rover
Kõik kategooria artiklid
Ukraina
Eliisa Matsalu: häbi, Jaak Roosaare ja LHV!
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Kõik Ukraina artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Viisnurk katusel, hirm naha vahel: majaomanikud pelgavad lammutuskäsku "Kes selle eest maksab?"
Enne ja pärast: vaata, kuidas kuulsad hooned ilma punasümboliteta välja näeksid
Ustimenko, Autorollo ja teised: tolmuste kohtutoimikute rivi saab lõpliku punkti Fotolugu paberireformist kohtus
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Raadiohommikus: aktsiaturgude väljavaatest, riigi toetustest, kriisist kaubanduses ja kanepitööstusest
Äripäeva värske juhtkiri ei pea õigeks suurelt toetada raskustesse sattunud ettevõtteid. Eesti Päevalehe juhtkiri on mõnevõrra vastupidisel seisukohal. Räägime teema lahti ja küsime otse-eeteris kommentaari suurettevõtja Oleg Grossilt.
Äripäeva värske juhtkiri ei pea õigeks suurelt toetada raskustesse sattunud ettevõtteid. Eesti Päevalehe juhtkiri on mõnevõrra vastupidisel seisukohal. Räägime teema lahti ja küsime otse-eeteris kommentaari suurettevõtja Oleg Grossilt.
Kõik Äripäeva artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid

TOP 100TOP 100

Eesti edukamad ettevõtted 2022

TOP 100: aasta teine pool tuleb teisiti
1
Exmet OÜKaubandus
2
Toftan ASPuidutööstus
3
LHV Group ASFinants
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad lood

Raadiosaated
Kui ventilatsioon tarbetult huugab, kajastub see energiaarvel
Tööstused, kaubanduskeskused ja büroohooned on asunud üle vaatama oma ventilatsioonisüsteeme, sest see mängib energiaarvete juures üsna suurt rolli, selgub sisuturunduslikust saatest "Kõik energiast ja säästmisest".
Tööstused, kaubanduskeskused ja büroohooned on asunud üle vaatama oma ventilatsioonisüsteeme, sest see mängib energiaarvete juures üsna suurt rolli, selgub sisuturunduslikust saatest "Kõik energiast ja säästmisest".
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Tamme, Nammi ja Kanguri kriminaalasi lahutati kaheks
Kohus eraldas ärimees Toomas Tamme, vandeadvokaat Küllike Nammi ja kunagise maa-ameti peadirektori Kalev Kanguri suures ulatuses kelmuse süüdistuse eraldi kriminaalasjadeks ning istungitel jätkatakse praegu ainult Nammile esitatud süüdistusega Käsmu sadama detailplaneeringu menetluse ajal toimunud toimingupiirangu rikkumises.
Kohus eraldas ärimees Toomas Tamme, vandeadvokaat Küllike Nammi ja kunagise maa-ameti peadirektori Kalev Kanguri suures ulatuses kelmuse süüdistuse eraldi kriminaalasjadeks ning istungitel jätkatakse praegu ainult Nammile esitatud süüdistusega Käsmu sadama detailplaneeringu menetluse ajal toimunud toimingupiirangu rikkumises.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.