Inimarengu aruanne keskendub Eesti ja Euroopa võrdlemisele

Tänavune ?Eesti inimarengu aruanne?, mis on viimane ÜRO Arenguprogrammi Eesti esinduse toel koostatud raport, keskendub Eesti võrdlemisele Euroopa riikidega kolmes põhilises vallas: poliitika, ühiskond ja kultuur, tööturg ja haridus.

?Suvel avaldatud ÜRO üldine inimarengu aruanne pani Eesti esimest korda arenenud riikide nimekirja. Kuid võrreldes arenenud Lääne-Euroopa riikidega on Eesti siiski suurusjärgu võrra maas,? ütles projekti eestvedaja Raivo Vetik aruannet esitledes. Erinevalt paarist eelmisest aruandest, milles samuti on Eestit ja Euroopa Liitu võrreldud, esitab seekordne uurimus võrdlusi süstematiseeritult ning absoluutselt kõikides peatükkides, lisas Vetik.

Tegemist on kuuenda Eesti inimarengut käsitleva ulatusliku uurimusega, mille koostamises lõid kaasa 17 siinset sotsiaalteadlast. ?Institutsiooniliseks juhiks oli TPÜ rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituut, kaasatud oli ka juhtivaid teadlasi Tartu ülikoolist ja Pedagoogikaülikoolist,? ütles Vetik, kes ise on aruande peatoimetaja. Aruannet rahastas osaliselt Eesti valitsus, suuremas osas aga ÜRO Arenguprogramm, mille Eesti-esindus suletakse tänavu, kuna Eesti on jõudnud arenenud riikide hulka.

?Enamiku näitajate osas on Eesti 5 aasta jooksul liikunud õiges suunas, välja arvatud aga üks valdkond ? narkokuritegude arv on oluliselt suurenenud,? tõi Vetik välja seekordse aruande ühe olulisema teema.