Rootsi prioriteedid ja kartused eesistujana

Rootsi eriline huvi on süvendada ELi ja Venemaa koostööd ning aidata kaasa Venemaa pääsemisele Maailma Kaubandusorganisatsiooni. Selleks korraldab Rootsi märtsis Moskvas ELi ja Venemaa tippkohtumise, kus tulevad arutusele Venemaa kaasamine ELi põhjamõõtmesse, ELi ja Venemaa pikaajalised energiatarned, Venemaale tee sillutamine WTOsse, Euroopa investeerimispanga laenude avamine Venemaale ja Kaliningradi tulevik.

Samal ajal kui ametlik Rootsi räägib ELi kiirest laienemisest, lüüakse Rootsis kokku sellega seotud lisakulusid. Avalike uuringute ekspertgrupi ESO uuringus prognoositakse, et ELi laienemine läheb Rootsile täiendavalt maksma aastani 2006 7?8,5 miljardit Eesti krooni aastas, mis tähendaks praeguse ELi arve suurenemist 20?25% võrra. Aastail 2006?2012 oleks lisakulu 3,5 miljardit krooni aastas, aga kui EL peaks uutele riikidele avama põllumajanduse otsetoetused, siis kasvab kulu kaks korda.

Lisakuludele vaatamata rõhutab ESO uuringu esitanud Bengt Karlsson, et Rootsi on nende ELi riikide seas, kes saavad ELi laienemisest kõige suuremat majanduslikku tulu, mis kaalub kasvavad kulud üles.

Rootsi kardab ka seda, et olles ELi eesistujamaana vahekohtunikurollis, ei saa ta aktiivselt läbi suruda ELi tegevuse suurema avalikustamise põhimõtet. Nimelt tuleb Amsterdami lepingu kohaselt hiljemalt 1. maiks vastu võtta otsus, mis tagaks inimestele vaba juurdepääsu ELi dokumentidele ja mille eest Rootsi on kindlalt võidelnud. Kuna enamik riike, nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia jt, on dokumentide salastamise poolt, siis on Rootsil järelejäänud lühikese aja jooksul raske oma tahet läbi suruda, kui ta ei taha just pälvida egoistliku eesistujamaa tiitlit, nagu juhtus Prantsusmaaga.