Maksuauk ümbrikupalkade tõttu üle poole miljardi

ÄP 18. jaanuar 2001, 00:00

Arvutuse aluseks on 5000 ettevõtet, kus igas töötab keskmiselt viis inimest, kes saavad miinimumpalka 1600 krooni kuus. Võrreldes sellelt palgalt laekuvat sotsiaal- ja tulumaksu Eesti keskmiselt palgalt, 4700 kroonilt, laekuva maksuga, on vahe aastas üle 500 miljoni krooni.

Eelmisel aastal üle miljoni krooni tulu maksuametile deklareerinud Q GSMi endine kommertsdirektor Olav Vilborn ütles, et makstud tulumaks peaks olema avalik, sest see vähendab võimalusi maksta ümbrikupalka.

Oma 1,07 miljoni krooni suuruselt tulult maksis Vilborn tulumaksu umbes veerand miljonit krooni. ?Maksumaksja tahab küsida, miks tema peab kellegi teise osa kinni maksma,? rääkis Vilborn olukorrast, kus osa inimesi võtab endale privileegi makse mitte maksta.

Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni liige Kalle Jürgenson ütles eile, et ta ei poolda tulude avalikustamist, sest see läheb vastuollu põhiseadusliku õigusega eraelu puutumatusele.

Jürgenson ütles, et praegu riigikogus menetluses olev maksukorralduse seaduseelnõu deklareeritud tulude avalikustamise sätestamiseks ei annaks tuludest õiget pilti, sest paljud inimesed ei ole kohustatud esitama deklaratsiooni, paljud esitavad deklaratsiooni koos abikaasaga ja mitmed tulud, näiteks dividendid, töötajale tehtud erisoodustused, ei kajastu tuludeklaratsioonis.

Samas lausus Jürgenson, et ümbrikupalkade vastu aitab tulude avalikustamine kindlasti, sest siis kaasatakse üldsus maksu parema laekumise eesmärgil. ?Tekib aga küsimus, kas see aitab maksude kogumist ja haldamist paranda,? rääkis Jürgenson. ?Ma saan ainult minna maksuametisse ja rääkida oma kahtlustest. Maksuamet peab saadud infot kontrollima ja need võimalused on tal praegugi olemas.?

Ümbrikupalk on kahtlemata tema sõnul probleem ja selle vastu võitlemiseks on mitu võimalust: miinimumpalga tõstmine, tulumaksu avalikustamine. ?Kindlasti töötab ümbrikupalkade vastu pensionireform, kus ametlikust sissetulekust oleneb pension tulevikus,? lisas ta.

Uus ravikindlustusseaduse eelnõu, mis hetkel ootab kooskõlastusringi ministeeriumide vahel, võib ümbrikupalkade maksmist hoopis suurendada.

Seaduseelnõu sätestab vabatahtliku ravikindlustuse võimaluse, st inimene võib personaalselt enda eest maksta 13% ravikindlustusmaksu ja temalt ei nõuta töökoha olemasolu. Praegu saavad enda eest ravikindlustusmaksu maksta füüsilisest isikust ettevõtjad.

Keskhaigekassa direktori asetäitja Vaike Näripea ütles, et ei usu, et uus ravikindlustusseadus ümbrikupalkade maksmist soodustab, kuna vabatahtlik makse tuleb eelnõu järgi küllaltki kõrge, Eesti keskmist palka aluseks võttes.

Praegu on Eesti statistiline keskmine palk 5000 krooni ringis, millelt 13% ravikindlustusmaks oleks kuus 650 krooni. Aastas teeb see 7800 krooni.

Näripea lisas, et isik, kes ise enda eest uue seaduse järgi maksu hakkab maksma, peab varem olema viis aastat ravikindlustuse alla kuulunud, seegi peaks pidurdama ümbrikupalkasid.

Maksekaartide levik vähendab ümbrikupalku

Intervjuu maksuameti järelevalve osakonna juhataja Enriko Aavaga

Intervjuu ümbrikupalka maksva tootmisfirma juhiga

Ümbrikupalk ? Soome varimajanduse üks osa

juhtkiri Ümbrikupalk ei taga laenu ega pensionit

küsitlus Mida tuleks teha, et ümbrikupalka ei tahetaks maksta?

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:02
Otsi:

Ava täpsem otsing