Järelehüüd vee-ettevõtte müügi puhul

ASile Tallinna Vesi uue omaniku otsimine ei olnud sundkäik. Tundus, et kõik laabus nii, nagu ettevõtte juhtkond kavandas ja linnavalitsuse juures tegutsev veenõukogu heaks kiitis.

Iseasi, et puudus pikaajaline arenguprogramm, mis tagaks ettevõttele majanduslikult efektiivse tegevuse ja elanikele sotsiaalse kaitse. Veeallikate valikul ei tehtud kompleksset süvaanalüüsi alternatiivvariantide tasemel, ? kõik jõud ja vahendid suunati ainult pinnaveesüsteemi rekonstrueerimiseks, heitvee puhastamisele ning seadmete moderniseerimisele. Vajaka jäi usaldusväärsest teabest, mis oleks analüüsimis- ja arutlusaine aluseks. Puudu jäi ettevõtte juhtimisoskustest areneva turumajanduse tingimustes. Saamatust ja professionaalset küündimatust varjati populistlike askeldustega vee hinna teemadel. Tingimustes, kus hinna kujundamise mehhanism on avamata ning võimalikud reservid välja toomata kujunes üritus pigem poliitiliste mängude pärusmaaks.

Endised linnavõimu esindajad jäid ülaltoodud signaalide suhtes tummaks. Ka uue, äsja tööpostile naasnud linnapea uks jäi suletuks.

ASi Tallinna Vesi müügi positiivne moment linnavõimude jaoks eesotsas linnapea Jüri Mõisaga ?parandada oma rahavoogusid?, suurendamaks linna eelarvet, nt ühe aastaga koguni 30% võrra (ÄP 15.01). Enamik linnavolinikke oli algul vastu. Paraku suruti ASi Tallinna Vesi erastamise otsus linna volikogus läbi. Kontrollpaki omanikuks 50,4% osalusega sai International Water UU (Inglismaa), kes, nagu kinnitas uue firma tegevdirektor Gordon Waters, ei tulnud Eestisse töörõõmu vajadusest, vaid tulu saamise nimel.

Siinkirjutaja oli ja on seisukohal, et ASi Tallinna Vesi erastamine oli juba algselt väär. Seda nii strateegilistel kui majanduslikel kaalutlustel. Samas olid kõik eeldused muutmaks vee-ettevõte tõeliselt kasumit toovaks. Selle tagatis on eeskätt kambriumvendi vesi. Seesama põhjavesi, mida oskuslikult kasutatakse Sakus nn allikavee Saku Läte tootmiseks.

Ka Nõmmele omal ajal iseseisvust taotlenud endine linnaosavanem Vilja Savisaar ei haaranud sellest tähelepanuväärivast ideest kinni. Sihipärase ja oskusliku juhtimise korral oleks ta teinud Nõmme linnaosa üheks jõukamaks. Siit tõdemus, ? me ei oska ikkagi veel korralikust joogiveest, kui hindamatust varast lugu pidada.

Vee-ettevõtte müük oleks mingil määral põhjendatud, kui saadud vahendite arvel oleks hakatud renoveerima linna suures ulatuses amortiseerunud veetorustikku. Paraku otsustasid linnapealikud suunata need vahendid linna tänavate korrastamisele ning satelliitasumite vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamisele.

Mis on prioriteetsem: kas linlaste kvaliteetne joogivesi, vanade hoonestatud linnaosade kanaliseerimine, vee hinna alandamise reservide väljaselgitamine või see, mida kavatsevad teha linnapealikud?