Soome firmad ostsid mullu välismaal 121 ettevõtet ühtekokku 246 miljardi Eesti krooni väärtuses. See viis Soome nii ostude koguarvu kui ka väärtuse poolest 2000. aasta esimesel poolel esimest korda kümne suurema ostjamaa hulka, kirjutab Helsingin Sanomat. Aastaarvestuses oli Soome 12. kohal.
Rootsi ettevõtted ostsid mullu kokku 250 välisfirmat, mis moodustas kõigist firmade ühinemise ja ülevõtmiste tehingutest Rootsis 40 protsenti.
Enim tähelepanu äratasid Volvo Renault? veoautode haru ost ning Rootsi ja Soome terasetootjate Avesta ja Outokumpu ühinemine.
Kokku on välisfirmade ostud Rootsis 90. aastate algusest kasvanud 300 ning Suurbritannia firma Mergermarkets.com andmetel on rootslased brittide järel Euroopas kõige aktiivsemad ühinejad.
Firma jälgib vähemalt 10 miljoni naela ehk 245 miljoni Eesti krooni suuruseid tehinguid Saksamaal, Suurbritannias, Hispaanias ja Rootsis, mida mullu toimus kokku 2483. See arv peaks tänavu kolmekordistuma 6900-le.
Rootsis toimus läinud aastal 196 üle 10 miljoni naela suurust tehingut, mida tänavu ennustatakse kasvavat 453 tehingule.
Soomes olid läinud aasta suurimad tehingud metsanduse ja panganduse alal. Suurima ostu tegi metsatööstuskontsern Stora Enso, mis ostis USA konkurendi Consolidated Papers 75 miljardi krooni eest. Sektori teise suurima tehingu tegi Metsä-Serla, mis ostis Rootsi MoDo Paperi 35 miljardi krooni eest.
Panganduses andis tooni MeritaNordbanken ehk uue nimega Nordea, mis ostis läinud aastal Taani Unidanmarki 72,5 miljardi krooniga ning Norra Christiania panga 50 miljardi krooniga. Neile summadele võib lisada Sonera UMTS-litsentsid kokku 62,4 miljardi krooni väärtuses, millest lõviosa ehk 56 miljardit krooni neelas 3G litsents Saksamaal.
Soomlaste aktiivsus välismaal kajastub ka riigi maksebilansis ? läinud aasta 11 kuuga kasvasid otseinvesteeringud välismaale enam kui kolm korda 311 miljardile kroonile.
Välisfirmad omakorda ostsid Soome firmasid KPMG Corporate Finance?i andmeil 42,4 miljardi krooni eest. Kokku tehti 70 tehingut, enamik USA, Rootsi ja Saksa firmade poolt.
Ühinemiste arvu kasvu peamine põhjus on maailmamajanduse rahvusvahelistumine ja konkurentsi kasv. Samuti aktsionäride surve, kes nõuavad firmadelt rentaabluse kasvu.
Kaasa on aidanud ka finantsturgude dereguleerimine 90. aastate alguses, mis suurendas juurdepääsu riskikapitalile ning tõi turule uued finantsinstrumendid. Samuti suurendab firmade aktiivsust majanduse kõrgkonjunktuur nii Soomes kui ka Rootsis.
Rootsi Enskilda Securitiesi firmatehingute osakonna juhataja Michael Orrgard ennustab tänavu enim firmade ühinemisi tele-, interneti-, side-, finants- ja pangasektoris.
Samal seisukohal on Arthur Andersen Corporate Finance?i IT-analüüside juht Mats Vilander, kelle sõnul on Põhjalas üksi viimase 18 kuuga IT- ja sideharus toimunud 900 ühinemis- ja ostutehingut kokku 374 miljardi krooni väärtuses.
Seotud lood
Rail Balticu Ülemiste terminali ehitustööd käivad: mitmed töövõtjad on juba kaasatud ja õige pea kuulutatakse välja veel neli hanget. Peagi alustatakse jalakäijate rõõmuks ka T1st Ülemiste Keskuseni viiva tunneli ehitamisega.