Uudised
Inge Rumessen
17. september 2001 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

USA terrorirünnak ? kellele võit,

Analüütikud ennustavad, et USA majanduskasv peatub vähemalt paariks-kolmeks kvartaliks, halvemal juhul koguni mitmeks aastaks. Edasine oleneb konflikti laienemisest. Kuigi Eestil on Ühendriikidega suhteliselt väike otsene kaubavahetus, siis mõjutab meie majandusarengut eelkõige see, mis hakkab toimuma meie lähiriikidega, eelkõige suurimate ekspordipartnerite Soome ja Rootsiga.

USA ja sellest tuleneva Euroopa Liidu turunõudluse vähenemine langetab paratamatult nõudlust masinate ja seadmete järele, mis on peamine kaubagrupp Eesti allhangete hulgas. Seal on mõneajaline tagasiminek loomulik, mõjutades pigem tööjõuturgu ja sisenõudlust kui majanduskasvu.

Investeerimispankur Rain Lõhmus sõnas, et eelkõige võib kriis puudutada Eestit elektroonikatööstuse kaudu. Ta avaldas siiski lootust, et kriisist saadakse üle enne, kui see hakkab eraisikute laenude kaudu mõjutama pankasid.

Pakterminali juhatuse esimehe Raivo Vare hinnangul ei jäta USA terrorirünnakust tingitud kriis puudutamata lisaks allhankesektorile ka otseeksporti. Ekspordituru kõikumised on eelkõige võimalikud eksporditavate toodete kasutamisel mitteesmatarbekaupade tootmiseks, sest nende nõudlus rahvusvahelisel turul väheneb mõneks ajaks.

Vare sõnul nafta hinna tõus pigem vähendab naftatransiiti läbi Eesti, sest hinnatõus toob kaasa suurema toornaftavoolu eksporditorudes ja väiksema ekspordi raudteed mööda.

Majanduskasvust enim kasu lõikava panganduse majandustulemused pole enam nii muljetavaldavad ning kuna edasikindlustajad on mujal hädas, siis võib see kaudselt põhjustada Eesti kindlustustariifide tõusu, andis Vare ülevaate võimalikest suundadest Eesti majanduse lähitulevikus.

Ning kuna ebastabiilses olukorras reisitakse vähem, siis kannatab Eestisse tulev turism, aga ka puhketurism islamimaadesse. Halvenevad rahvusvahelise liiklusega ja turismiteenindusega tegelevate ettevõtete näitajad. Transpordifirmad peavad kandma täiendavaid kulusid turvalisuse tagamiseks, mis tõstab piletite hinda. ?Kokkuvõttes meie teiega maksame lennates kõik need jamad kinni,? ütles mitme valitsuse minister Vare.

USA SKTs moodustab üle poole eratarbimine. Hansabank Marketsi makroanalüütiku Maris Lauri sõnul ongi just tarbimine hoidnud Ühendriikide majandust üleval. ?Pessimism süveneb veelgi,? sõnas Lauri.

Kõige enam kannatavad Ühendriikides tekkinud olukorrast väärtpaberifirmad, lennufirmad ja -jaamad, kindlustus, pangandus, hotellid, meelelahutusärid, mitteesmatarbekaupade müüjad, WTCs asunud maailmafirmad ning kütusetundlikud firmad, eriti transport.

Võidavad ehitusfirmad ja kinnisvaraarendajad, esmatarbekaupade müüjad, telekommunikatsiooni-, turvafirmad, kütusetootjad, kodus tarbitava meelelahutuse tarbijad, sõjalis-tööstuslik kompleks, lisaks ülikoolid ja uurimiskeskused.

Maris Lauri hinnangul võib USA majandusseisaku süvenemine kaasa tuua täiendavaid intressikärpeid Föderaalreservi poolt. Eile langetas USA intresse poole protsendi võrra, mis Lauri sõnul oli oodatav. ?Kui tuleb lisakärpeid, näitab see, et majanduse tagasiminek on oluliselt tõsisem, aga see selgub alles paari nädala pärast.?

?USA dollar saavutas mõnevõrra õiglasema väärtuse euro suhtes,? ütles Lauri ning lisas, et USA sõjalise sekkumise ootused on dollarit nõrgendanud ja mida rohkem sellest juttu on, seda enam dollar kukub. ?Raskused tekivad eelkõige eksportimisel piirkondadesse, kus kaubeldakse dollarites.?

Aktsiahindades tuleb paremal juhul lühiajaline kõikumine, halvemal juhul pikaajaline tagasiminek ja majanduslangus. ?Minu soovitus on ? vaata ja oota,? ütles Lauri. ?Tuleb olla rohkem valmis, et areng võib olla negatiivne, aga kindlasti ei tohi sattuda pessimismi.?

?Ettevõtjad peaksid hoolikamalt ümber vaatama need eeldused, mille põhjal nad teevad pikemaajalisi prognoose,? rõhutas rahandusministeeriumi majanduspoliitika asekantsler Margus Uudam.

Rahandusministeeriumi hinnangul jääb peamine mõju Eestile 2002. aastasse. Eelarvetulude poolel pole kohest mõju oodata ning selle aasta eelarvega probleeme ei teki.

Lõhmus ja Vare jäid kokkuvõttes siiski optimistlikuks, sest klassikalise mudeli kohaselt järgneb igale langusele tõus.