Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Reklaamituru netokäive on aastaga suurenenud
Reklaamituru mahtu hinnatakse selle mõõdetava osa ehk turundajate poolt meediareklaami pinna ja aja ostuks tehtud panuste põhjal. Selle panuse suurus arvestatuna ühe elaniku kohta on üks võimalikke riigi majandusseisu peegeldajatest, sest turumajanduse tingimustes ei ole turundajal võimalik pikas perspektiivis kulutada rohkem, kui antud tarbijaturg talle kasumit toota suudab.
Eestil on selle näitaja osas võrreldes arenenud riikidega veel oluliselt arenguruumi, kuid Läti ja Leedus suhtes on meil taas edumaa. Eelmisel aastal oli Eestis meediaostuks tehtud panuse suurus ühe elaniku kohta ligikaudu 28 USDd (495 krooni), Lätis ja Leedus vastavalt 21 USDd (371 krooni) ja 13 USDd (230 krooni).
2001. aasta I?III kvartali reklaamituru suuruseks oli 531 miljonit krooni. Ihaldusväärsest meediapirukast suurim tükk kuulus ajalehtedele (49), järgnes televisioon 20. Ajakirjadele langes 13, raadiole 10, välireklaamile 5 ja inter-netireklaamile 2. Trükimeedia (ajalehed ja ajakirjad) suur osakaal meediareklaamis on iseloomulik Põhjamaade turgudele, teistes regioonides on üldjuhul telereklaami osakaal oluliselt kõrgem kui Eestis.
Võrreldes eelmise aasta kolme kvartali tulemusega on trükimeedia ja eriti ajalehed oma positsioone tugevdanud. Sellel on mitmeid põhjuseid. Teleturu konkurentsisituatsioon (neli eestikeelset ja kaks venekeelset kanalit) sundis kolmes esimeses kvartalis tugevatele allahindlustele, kuni olukorrani, et hetkel saame rääkida reklaamiturul vaid neljast telekanalist (TV3, Kanal 2, ETV ja ORT TEM).
Ka tuli trükimeediasse suuri reklaamijaid ja tootegruppe, mis kasutasid just trükireklaami. Kasvanud nõudlus andis põhjust ajalehtede reklaamipinna hinnatõusuks. Trükimeedia olukorda võib aga mõjutada veel ees olev IV kvartal, mis telereklaami turul on igal aastal olnud tuntava kasvu perioodina.
Enim reklaamitud tootegrupid olid aasta esimesel poolel mobiiltelefonid ja -side, isikliku hügieeni tooted, autod, tööpakkumised, kontserdid ja festivalid, pangateenused, turismireisid, jaekaubandusettevõtted ja õlu.
Rahaliselt suurima panuse meediaostudes moodustasid järgmised tootemargid: Nokia, Colgate, Palmolive, Tele2, Ühispank, Hansapank, Nordea, Saku, EMT ja Tallink.
Erinevate brändide meediakasutus on loomulikult erinev ja seda isegi meediate tasandil. Näiteks on poolaasta TOP 50 panustajatest ainult televisiooni kasutanud Fanta, Sprite?i, Lenori, Fairy, Arieli, Tide?i, Blend A Medi, Bold ja Pantene Pro V brändi reklaamimisel.
Tasakaalustatum meediavalik, kus kasutati kõiki 5 põhimeediat, oli TOP 50 seas Nokia, Tele2, Saku, EMT, Ühispanga, Hansapanga, Radiolinja, Eesti Telefoni, Prisma, L?Oreali, Silja Line?i, Simpeli, A.Le Coqi, Adidase, Statoili ja Toyota tootemargi puhul.
Millised on lähiaja arengud? Võrreldes teiste makromajanduslike näitajatega on reklaamituru kasvutempod olnud dünaamilisemad, tundlikumad, kui mitte öelda ülereageerivad üldise majandusseisu suhtes. Arvestades makromajanduslike näitajate järjest konservatiivsemaid kasvuprognoose ja reklaamituru seniseid arenguid, võib prognoosida Eesti reklaamituru mahuks 2001. aastal 740 miljonit krooni ehk üheksa protsenti kasvu võrreldes eelmise aastaga.
Autor: Esta Kaal