Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Reklaamituru netokäive on aastaga suurenenud

    Reklaamituru mahtu hinnatakse selle mõõdetava osa ehk turundajate poolt meediareklaami pinna ja aja ostuks tehtud panuste põhjal. Selle panuse suurus arvestatuna ühe elaniku kohta on üks võimalikke riigi majandusseisu peegeldajatest, sest turumajanduse tingimustes ei ole turundajal võimalik pikas perspektiivis kulutada rohkem, kui antud tarbijaturg talle kasumit toota suudab.
    Eestil on selle näitaja osas võrreldes arenenud riikidega veel oluliselt arenguruumi, kuid Läti ja Leedus suhtes on meil taas edumaa. Eelmisel aastal oli Eestis meediaostuks tehtud panuse suurus ühe elaniku kohta ligikaudu 28 USDd (495 krooni), Lätis ja Leedus vastavalt 21 USDd (371 krooni) ja 13 USDd (230 krooni).
    2001. aasta I?III kvartali reklaamituru suuruseks oli 531 miljonit krooni. Ihaldusväärsest meediapirukast suurim tükk kuulus ajalehtedele (49), järgnes televisioon 20. Ajakirjadele langes 13, raadiole 10, välireklaamile 5 ja inter-netireklaamile 2. Trükimeedia (ajalehed ja ajakirjad) suur osakaal meediareklaamis on iseloomulik Põhjamaade turgudele, teistes regioonides on üldjuhul telereklaami osakaal oluliselt kõrgem kui Eestis.
    Võrreldes eelmise aasta kolme kvartali tulemusega on trükimeedia ja eriti ajalehed oma positsioone tugevdanud. Sellel on mitmeid põhjuseid. Teleturu konkurentsisituatsioon (neli eestikeelset ja kaks venekeelset kanalit) sundis kolmes esimeses kvartalis tugevatele allahindlustele, kuni olukorrani, et hetkel saame rääkida reklaamiturul vaid neljast telekanalist (TV3, Kanal 2, ETV ja ORT TEM).
    Ka tuli trükimeediasse suuri reklaamijaid ja tootegruppe, mis kasutasid just trükireklaami. Kasvanud nõudlus andis põhjust ajalehtede reklaamipinna hinnatõusuks. Trükimeedia olukorda võib aga mõjutada veel ees olev IV kvartal, mis telereklaami turul on igal aastal olnud tuntava kasvu perioodina.
    Enim reklaamitud tootegrupid olid aasta esimesel poolel mobiiltelefonid ja -side, isikliku hügieeni tooted, autod, tööpakkumised, kontserdid ja festivalid, pangateenused, turismireisid, jaekaubandusettevõtted ja õlu.
    Rahaliselt suurima panuse meediaostudes moodustasid järgmised tootemargid: Nokia, Colgate, Palmolive, Tele2, Ühispank, Hansapank, Nordea, Saku, EMT ja Tallink.
    Erinevate brändide meediakasutus on loomulikult erinev ja seda isegi meediate tasandil. Näiteks on poolaasta TOP 50 panustajatest ainult televisiooni kasutanud Fanta, Sprite?i, Lenori, Fairy, Arieli, Tide?i, Blend A Medi, Bold ja Pantene Pro V brändi reklaamimisel.
    Tasakaalustatum meediavalik, kus kasutati kõiki 5 põhimeediat, oli TOP 50 seas Nokia, Tele2, Saku, EMT, Ühispanga, Hansapanga, Radiolinja, Eesti Telefoni, Prisma, L?Oreali, Silja Line?i, Simpeli, A.Le Coqi, Adidase, Statoili ja Toyota tootemargi puhul.
    Millised on lähiaja arengud? Võrreldes teiste makromajanduslike näitajatega on reklaamituru kasvutempod olnud dünaamilisemad, tundlikumad, kui mitte öelda ülereageerivad üldise majandusseisu suhtes. Arvestades makromajanduslike näitajate järjest konservatiivsemaid kasvuprognoose ja reklaamituru seniseid arenguid, võib prognoosida Eesti reklaamituru mahuks 2001. aastal 740 miljonit krooni ehk üheksa protsenti kasvu võrreldes eelmise aastaga.
    Autor: Esta Kaal
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: nii pikka tootlikkuse langust ei ole Eestis vähemalt 20 aastat olnud
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Hirm kõrgete intressimäärade ees suunas USA investorid riske vähendama
USA aktsiaindeksid jätkasid reedel langust, mida mõjutas kolmapäevane Föderaalreservi info, et intressimäärad jäävad ilmselt kõrgemaks pikemaks ajaks, vahendas Wall Street Journal.
USA aktsiaindeksid jätkasid reedel langust, mida mõjutas kolmapäevane Föderaalreservi info, et intressimäärad jäävad ilmselt kõrgemaks pikemaks ajaks, vahendas Wall Street Journal.
Reaalajas börsiinfo
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Äripäeva juhtimiskool: kuidas ringmajanduse võimalusi mitte maha magada?
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Eesti sai 300 miljonile taasterahast sammu lähemale
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.