• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Reklaamituru netokäive on aastaga suurenenud

    Reklaamituru mahtu hinnatakse selle mõõdetava osa ehk turundajate poolt meediareklaami pinna ja aja ostuks tehtud panuste põhjal. Selle panuse suurus arvestatuna ühe elaniku kohta on üks võimalikke riigi majandusseisu peegeldajatest, sest turumajanduse tingimustes ei ole turundajal võimalik pikas perspektiivis kulutada rohkem, kui antud tarbijaturg talle kasumit toota suudab.
    Eestil on selle näitaja osas võrreldes arenenud riikidega veel oluliselt arenguruumi, kuid Läti ja Leedus suhtes on meil taas edumaa. Eelmisel aastal oli Eestis meediaostuks tehtud panuse suurus ühe elaniku kohta ligikaudu 28 USDd (495 krooni), Lätis ja Leedus vastavalt 21 USDd (371 krooni) ja 13 USDd (230 krooni).
    2001. aasta I?III kvartali reklaamituru suuruseks oli 531 miljonit krooni. Ihaldusväärsest meediapirukast suurim tükk kuulus ajalehtedele (49), järgnes televisioon 20. Ajakirjadele langes 13, raadiole 10, välireklaamile 5 ja inter-netireklaamile 2. Trükimeedia (ajalehed ja ajakirjad) suur osakaal meediareklaamis on iseloomulik Põhjamaade turgudele, teistes regioonides on üldjuhul telereklaami osakaal oluliselt kõrgem kui Eestis.
    Võrreldes eelmise aasta kolme kvartali tulemusega on trükimeedia ja eriti ajalehed oma positsioone tugevdanud. Sellel on mitmeid põhjuseid. Teleturu konkurentsisituatsioon (neli eestikeelset ja kaks venekeelset kanalit) sundis kolmes esimeses kvartalis tugevatele allahindlustele, kuni olukorrani, et hetkel saame rääkida reklaamiturul vaid neljast telekanalist (TV3, Kanal 2, ETV ja ORT TEM).
    Ka tuli trükimeediasse suuri reklaamijaid ja tootegruppe, mis kasutasid just trükireklaami. Kasvanud nõudlus andis põhjust ajalehtede reklaamipinna hinnatõusuks. Trükimeedia olukorda võib aga mõjutada veel ees olev IV kvartal, mis telereklaami turul on igal aastal olnud tuntava kasvu perioodina.
    Enim reklaamitud tootegrupid olid aasta esimesel poolel mobiiltelefonid ja -side, isikliku hügieeni tooted, autod, tööpakkumised, kontserdid ja festivalid, pangateenused, turismireisid, jaekaubandusettevõtted ja õlu.
    Rahaliselt suurima panuse meediaostudes moodustasid järgmised tootemargid: Nokia, Colgate, Palmolive, Tele2, Ühispank, Hansapank, Nordea, Saku, EMT ja Tallink.
    Erinevate brändide meediakasutus on loomulikult erinev ja seda isegi meediate tasandil. Näiteks on poolaasta TOP 50 panustajatest ainult televisiooni kasutanud Fanta, Sprite?i, Lenori, Fairy, Arieli, Tide?i, Blend A Medi, Bold ja Pantene Pro V brändi reklaamimisel.
    Tasakaalustatum meediavalik, kus kasutati kõiki 5 põhimeediat, oli TOP 50 seas Nokia, Tele2, Saku, EMT, Ühispanga, Hansapanga, Radiolinja, Eesti Telefoni, Prisma, L?Oreali, Silja Line?i, Simpeli, A.Le Coqi, Adidase, Statoili ja Toyota tootemargi puhul.
    Millised on lähiaja arengud? Võrreldes teiste makromajanduslike näitajatega on reklaamituru kasvutempod olnud dünaamilisemad, tundlikumad, kui mitte öelda ülereageerivad üldise majandusseisu suhtes. Arvestades makromajanduslike näitajate järjest konservatiivsemaid kasvuprognoose ja reklaamituru seniseid arenguid, võib prognoosida Eesti reklaamituru mahuks 2001. aastal 740 miljonit krooni ehk üheksa protsenti kasvu võrreldes eelmise aastaga.
    Autor: Esta Kaal
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Päästerõngas kõigile ei päästa kedagi
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Aktsiaturud on närvilised, peljatakse süngemat stsenaariumi
Aasia turud püüdsid teisipäeval rahuneda pärast paari metsikut päeva ja USA aktsiate järjekordset langust, võlakirjade tootluse tõusu ja valuutaturgude volatiilsust, kuna investorid valmistuvad ülemaailmse majanduslanguse riski suurenemiseks.
Aasia turud püüdsid teisipäeval rahuneda pärast paari metsikut päeva ja USA aktsiate järjekordset langust, võlakirjade tootluse tõusu ja valuutaturgude volatiilsust, kuna investorid valmistuvad ülemaailmse majanduslanguse riski suurenemiseks.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Rikaste TOP: Elon Musk teenib sinu kuupalga 5 sekundiga Rikaste TOPi eelõhtu!
Mida on ühist Kristo Käärmannil ja Rihannal? Nad said samal aastal miljardärideks ja ühtlasi olid nad ka oma koduriikides esimesed miljardärid. Seejuures on Rihannal vaid kaks korda rohkem jõukust kui Käärmannil.
Mida on ühist Kristo Käärmannil ja Rihannal? Nad said samal aastal miljardärideks ja ühtlasi olid nad ka oma koduriikides esimesed miljardärid. Seejuures on Rihannal vaid kaks korda rohkem jõukust kui Käärmannil.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.