Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kõvaketas ? arvuti kõige õrnem osa komponent
Kaasaegsed kõvakettad võib jagada kaheks arvutiga ühendamise liidese järgi: SCSI (Small Computer System Interface) ja ATA (Advanced Technology bus Attachment).
SCSI liides lubab kasutada ühel andmeedastussiinil arvutis palju seadmeid ja toetab paralleelset kõvaketaste poole pöördumist, mis võimaldab liita samal siinil olevate kõvaketaste andmevahetuskiirused. Seetõttu on sellise liidesega süsteem sobivam kõrget kõvaketta kiirust, mahtu ning turvalisust nõudvates serverarvutites. SCSI liides on läbi teinud pika arengu alates SCSI-1 liidesest, mille andmevahetuskiirus oli 5 MB/s kuni praegu kasutusel oleva Ultra160 liideseni, mis suudab vahetada andmeid kiirusel 160 MB/s. Peagi on kasutusse jõudmas Ultra320 liidesega süsteemid.
ATA liides toetab kuni kahte kõvaketast ühel siinil ja seadmete poole pöördutakse ükshaaval ning ühe käsu kaupa. Seda liidest kasutatakse peamiselt lauaarvutites. Esimene ATA liides suutis vahetada andmeid kuni 4 MB/s, praeguse Ultra ATA-5 liidese andmevahetuskiirus on 100 MB/s. Lähiajal jõuab arvutitesse uus liides, mille andmevahetuskiirus on 133 MB/s.
Kõvakettad erinevad ka ketta pöörlemise kiiruse poolest. ATA liidesega kõvaketaste ketta pöörlemiskiirus on 5400 pöördest minutis kuni 7200 pöördeni minutis. SCSI liidesega kõvaketaste kettad teevad tänapäeval 10000 pööret minutis. Pöörlemiskiirusest sõltub salvestatud andmete poole pöördumise aeg ja andmete lugemise kiirus ketta pinnalt. Väheoluliseks ei saa ka pidada kõvaketta vahemälu suurust, mis kaasaegsetel ATA liidesega ketastel on tavaliselt 2 MB ja SCSI liidesega ketastel kuni 8MB.
Kõvaketas on üks õrnemaid komponente arvutis. Kuna tema sees on mehaanilised komponendid, 5400-10000 pööret minutis pöörlevad kettad ja nendest vaid mõne mikromeetri kaugusel paiknevad lugemispead, siis on vaja väga hoolega hoida kõvakettaid põrutuse eest. Kui kõvaketast tabab löök või põrutus, võib lugemispea põrgata vastu ketast ja seda vigastada.
Teisest küljest sisaldab kõvaketas elektroonikat, mis on äärmiselt tundlik elektrostaatilise lahenduse suhtes. See võib tekitada elektroonikakomponentides varjatud vigastusi, lühendades nende eluiga. Igasugune kõvaketta transport peab toimuma vaid vastavas antistaatilises pakendis ja kõvaketast võib katsuda vaid kaitsevahendeid (maandus, antistaatiline käevõru, - riietus, antistaatilised jalanõud jne) kasutades. Et vältida probleeme kõvaketaste käsitsemisel on soovitatav lasta nendega seotud tööd teha arvutite remondile spetsialiseerunud firmades, kus on olemas vastavad kogemused, vahendid ja töökeskkond.
Et muuta kõvakettaid töökindlamaks, kasutatakse spetsiaalseid tehnoloogiaid vigade ennetamiseks. Näiteks S.M.A.R.T. (Self-Monitoring, Analysis and Reporting Technology) tehnoloogia puhul jälgib kõvaketta sees paiknev tarkvara erinevate kõvaketta komponentide korrasolekut ja vigade korral saadab süsteemile vastava teate, mis spetsiaalse haldustarkvara olemasolul edastatakse arvutikasutajale. Põrutuskindluse suurendamiseks kasutatakse SPS süsteemi (Shock Protection System), mis kaitseb kõvaketta lugemispeade põrkumist vastu ketast ja vähendab seega vigastuste tekkimise võimalusi.
Autor: Janek Saar