Maailma tervishoiuorganisatsioon (WHO) võttis eile Pärnu Euroopa tervislike linnade projekti liikmeks, seni kuulus Eestist samasse võrku Kuressaare, kirjutab Pärnu Postimees.
Kuressaare linnapea Jaanus Tamkivi andmetel saab Euroopa projekti kuuluda igast riigist olenevalt rahvaarvust teatud arv linnu.
Eesti limiit oli kaks, mis on nüüd Kuressaare ja Pärnuga täidetud. Pärnu linnapea Einar Kelder ütles, et kindlasti on suvepealinnal ka pärast terviselinnaks saamist keskkonnaprobleeme, kuid tervislike linnade projektiga liitumine aitab neid paremini lahendada.
Linnapea meenutas, et eelmisel aastal sai Pärnu ranna puhtust tähistava sinilipu ja Euroopa Liidu keskkonnaauhinna.
Kaks nädalat tagasi toimunud rahvakoosolekul küsisid Vana-Pärnu elanikud, kas tervislik on üksnes kesklinn või laieneb see ka teistele linnaosadele.
Kelder rääkis, et Vana-Pärnu keskkonnaprobleeme aitab leevendada sadamate ümbersõidutee, mis loodetavasti valmib juba sel aastal.
Hiljuti sai kolmandik linnaosast vee- ja kanalisatsioonisüsteemi, linn on korduvalt teinud sadamatele ettekirjutusi.
Viisteist aastat kestnud WHO tervislike linnade projektil on 44 liikmeslinna Euroopa 25 riigis. Rahvuslikud võrgustikud on 27 riigis ja sinna kuulub üle tuhande linna.
Ka Eestis kirjutasid 13 linna juhid eile alla mittetulundusühingu Eesti Tervislike Linnade Võrgustik asutamislepingule.
Seotud lood
Olen veendunud, et tehisintellekt (AI) on saamas meie elu lahutamatuks osaks, kuigi selle juurutamine ja kasutuselevõtt võib võtta kauem aega, kui paljud eeldavad. Oleme juba näinud, kuidas AI suudab tõhusalt lahendada äärmiselt keerukaid ülesandeid. Samas on see tehnoloogia veel üsna kaugel täielikust äriprotsessidesse integreerimisest, mis nõuab põhjalikku tööd ja aega.