Valga Lihatööstus kulutab europiletile konkurentidest rohkem

Eelneva viie aasta jooksul on tööstus investeerinud 77 miljonit krooni ning kui nüüd tapamaja valmis saab, on ettevõtte ?eurokõlbulik?. Uus eurotapamaja peaks valmima jaanipäeva paiku, käiku kavatsetakse see lasta augustis-septembris. Oktoobriks peaks olema lõpetatud viimased tööd, nagu näiteks tööstuse territooriumi asfalteerimine.

Valga uus tapamaja on ligi poole võimsam kui praegune ning omakorda pool suurima, Rakvere lihakombinaadi tapamaja võimsusest. Skeptikutest konkurendid on avaldanud arvamust, et kui juba Rakverelgi on võimsusi üle, siis milleks Valgalegi nii suur tapamaja, kuid Paaveli sõnul on ettevõtte kasv loomulik ja sellega seoses vajab ettevõte ju ka rohkem toorainet.

Samas ütles ka Paavel sarnaselt mitmete teiste toidutootjaga, et kasu Euroopa Liiduga liitumisest on vähemalt esialgu minimaalne. ?Me loodame, et saame hakata Skandinaaviasse valmistoodangut müüma, mõned kontaktid on olemas, kuid ega see kerge pole,? rääkis ta. ?Võib-olla õnnestuks Euroopasse müüa ka veiseliha kallimaid tükke, kuid see on ka praegu üsna oletuslik.?

Juuli alguseks peavad lihakäitlemisettevõtetel olema täidetud Euroopa Liidu tehnilised ja ehituslikud nõuded ning 1. jaanuariks 2003 peavad ettevõtted olema veterinaarameti poolt tunnustatud. Paaveli sõnul loodab ta tunnustuse kätte saada järgmiseks suveks. ?Enne peavad ikka kõik ehitised valmis saama, mis ma selle tunnustamisega praegu oma pead vaevan,? ütles ta.

Pärast 1. juuli tähtaja kukkumist võib veterinaaramet nõuetele mittevastavad tehased sulgeda, kuid nagu näitab praktika piimatööstustega, pole sulgemistaktikat kasutatud.