EPL: Lennuintsidendi põhjused selguvad juuli lõpuks

?On kogutud faktilist materjali, võetud radaripildid ja sideväljavõtted, aga nende kokkupanek võtab aega,? ütles Eesti juhtiv lennuõnnetuste uurija Tõnu Ader Eesti Päevalehele. ?Kuna praegu pole meil piisavalt pidepunkte, ei saa ka öelda, miks intsident juhtus ja kas süüdi oli lennujuht või piloot.?

Kuueliikmeline komisjon, keda nõustavad ka Soome eksperdid, peab uurimise lõpetama 25. juuliks.

41 reisija ja viie meeskonnaliikmega Estonian Airi Boeing 737-500 oli eelmisel kolmapäeval sunnitud järsku lennutrajektoori muutma, kuna Soome väikelennuk BE-9 jäi reisilennukist vaid 190 meetri kaugusele. Lubatud ohutu kaugus on vähemalt 300 meetrit.

Varasemate selletaoliste intsidentide põhjuseks Eesti õhuruumis on Aderi sõnul olnud protseduuri vähene tundmine ja nii lennujuhi kui ka piloodi eksimused. Hajutusreeglite eiramise tõttu on maailmapraktikas lennukeid ka kokku põrganud.

Kokkupõrkeohust pääsenud reisilennukis viibinud keskkonnaministeeriumi avalike suhete nõunik Urmas Glase märkis, et kes just päris esimest korda ei lennanud, see tajus toimuvat hästi. Kõigepealt tekkis Glasel kahtlus, et midagi on valesti siis, kui juba tõusev lennuk kallutas nina sabast madalamale. ?See on märk sellest, et tõusutrajektoor oli häiritud. Kuna samal ajal lasi piloot hoo järsult maha, tekkis tunne, nagu kandepind kaoks ja lennuk sattunuks õhuauku. Igal juhul oli kõrguse kaotus selgesti tajutav,? ütles Glase. ?Parafraseerides Estonian Airi pressiesindaja väidet, et reisijad ei tajunud midagi, võiks autojuht, kes kihutas autoga täie gaasiga lahtisest kanalisatsiooniluugist sisse, väita sama.?

Glasel ja temaga koos lennukis viibinud tuttavatel tekkis kohe versioon mõnest jalgu jäänud lennukist, mida stjuardess nende küsimise peale ka kinnitas.