PM: Riigihangete seadus soosib suuri firmasid

ASi Uponor Eesti müügijuhi Mati Märtsoni sõnul saavad riigihangetes osaleda üha sagedamini vaid suured firmad. 1. aprillil 2001. aastal jõustunud riigihangete seadus ei piira käibe alampiiri, mis tekitab paljudele ettevõtjatele probleeme, kirjutas Postimees.

Seda kinnitab ka Eesti Ehitusettevõtete Liidu õigusnõunik Helje Juhansoo, kelle sõnul on paljud ehitusfirmad arvamusel, et käibepiire ei tohiks esitada.

Ehituse tellijale on antud riigihangete seadusega palju õigusi - näiteks võimalus kehtestada lepingu summast 10-20kordne käibe alampiir, mis pole majanduslikult kuigi põhjendatud.

Enne uue riigihangete seaduse vastuvõtmist reguleeris käibe alampiiri ehituse- ja riigihangete eeskiri, mille kohaselt oli võimalik nõuda hankest vaid kuni 1,3 korda suuremat käivet.

?Praegu on näiteks võimalik, et kümnemiljonilise lepingu puhul võib käibe alampiir olla 200 miljonit krooni, mis on selgelt üle pakutud,? selgitas Juhansoo. ?On juhtumeid, kui kellelegi tahetakse hange kätte mängida, siis pannakse piir käibele vastavalt sinna, kuhu vaja.?

Märtsoni sõnul on praeguseks väljakujunenud olukord, kus riigihangetel osaleb vaid loetud arv suuri firmasid. Eesti ühe suurema ehitusfirma AS Merko Ehitus juhatuse esimehe Tõnu Toomiku sõnul nemad selles probleemi ei näe.

Toomiku sõnul oli mõni aasta tagasi tõesti probleeme liiga kõrge käibe alampiiriga, aga hetkel paneb teda muretsema, et üha sagedamini võidavad pakkumisi tundmatud firmad, kes ilmselgelt ei suuda töid ära teha.