Integratsioonile kulutatud raha on läbipaistev

Dajan Ahmeti toodud loetelu (vähemusrahvused, inimõigused, natsionalism, rassism ja keeleõpe) on küll integratsiooniga seotud mõisted, ent kindlasti ei saa neid pidada sünonüümideks. Eesti ühiskonna integratsiooniprotsess tähendab ühiskonna sotsiaalset ühtlustumist tugeva ühisosa ümber, mis põhineb eesti keele oskusel ja Eesti kodakondsusel ning etniliste erinevuste säilitamise võimaldamisel, mis põhineb etniliste vähemuste kultuuriliste õiguste tunnustamisel.

Eesti ühiskonna integratsiooniprotsess hõlmab kogu ühiskonda ning kõiki siin elavaid inimesi. Seetõttu pole isegi teoreetiliselt võimalik olukord, kus integratsiooniprojektide elluviijaid oleks rohkem kui neis osalejaid.

Läinud aastal kulutati riikliku programmi ?Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000?2007? elluviimiseks 53,82 miljonit krooni. Sellest 28,57 miljonit tuli riigieelarvest ja 25,25 miljonit välisabist.

Välisabist laekunud summade kulutamine toimub tihedas koostöös doonorriikide esindajatega, millega tagatakse informeeritus ja läbipaistvus.

Kulude täpsest jaotusest saab ülevaate programmi täitmise aruandest, mis on avaldatud rahvastikuministri veebilehel. Sealtsamast leiab ka riikliku integratsiooniprogrammi, millega tutvumine aitaks vältida hilisemaid väärarusaamu.

Kindlasti tuleb autoriga nõustuda selles, et peab küsima inimeste arvamust. Käesoleval aastal läbiviidud sotsioloogiliste uuringute kohaselt toetab 51 eestlastest ja 79 mitte-eestlastest raha eraldamist integratsiooniprojektidele, sellele on vastu 15 eestlastest ja 7 mitte-eestlastest.