Hüvitusfondi tipptegija eitas kohtus oma süüd

Süüdistuse kohaselt tõi Männart Hüvitusfondile kahju 22,4 miljonit krooni, kui lõpetas fondi nimel ennetähtaegselt aktsiate tulevikutehingu (forvard) nr 14-97 firmaga Plantwell Investment Corporation. Tehingu tulemusel jäid Hüvitusfondile aktsiaturu languse ajal kätte varem kallimalt ostetud Tallinna börsil noteeritud aktsiad.

Männart ütles Tallinna linnakohtus, et ta pole ühtegi normatiivakti teadlikult ega tahtlikult rikkunud. ?Ma pole süüdistusega nõus,? kommenteeris ta tema vastu esitatud 22,4 miljoni krooni suurust Hüvitusfondi nõuet. Männart ütles, et süüdistus põhineb sisekontrolli aktil, mis hindab saamata jäänud tulu.

Männarti kaitsja, Glikmani advokaadibüroo advokaat Eero Viigimäe juhtis tähelepanu sellele, et fond oleks niikuinii kahju saanud, olenemata sellest, kas tulevikutehingu tähtaega muudeti või mitte.

Kuigi Männart eitas oma süüd, on prokurör Krista Aas pannud kokku materjali, mis tõestab, et Männart on saanud offshore-firma Plantwelli käest raha. Plantwelli abil on Männart ostnud korterisse mööblit, maksnud reise ja raha on saanud tema elukaaslane Kärt Kelder. Seda kokku mitme miljoni krooni eest. Osa rahast on Plantwelli arvelt liikunud edasi teistele offshore-firmadele. Üks neist on Brilliant Holdings, mida käsutasid Hüvitusfondi eksjuht Arle Mölder ja tema tüdruksõber Annaliisa Vinnal.

Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kokku on Plantwelli arvelt läbi käinud 80 miljonit krooni, sellest enamik on tulnud Hüvitusfondilt. Prokurör Krista Aas ütles, et lisaks kirjeldatud tulevikutehingule 14-97 on veel teisigi sarnaseid tehinguid eri firmadega, aga need pole kohtusse jõudnud. Põhjuseks tõi ta asjaolu, et teiste tehingute puhul pole side Männartiga sedavõrd selge.

Eile esines kohtus tunnistajana Hüvitusfondi endine siseaudiitor Urve Külv, kelle koostatud akt oli kriminaalasja algatamise aluseks. Külv ütles, et see pole normaalne, kuidas firmas võimaldati praktikat, kus olulised tegevused polnud reglementeeritud. Fondis polnud esitatud konkreetseid nõudeid, kuidas tehinguid kajastada. ?Segastes tingimustes sai manipuleerida sellega, kuidas turg muutus. Oli võimalus leppeid ringi teha ja tingimusi muuta,? ütles Külv. Tema sõnul pole seetõttu võimalik tagantjärele tegevusi dokumentaalselt tõestada.

Näiteks tulevikutehingu 14-97 puhul väitis Männart kohtus, et see tehing lõpetati juba 23. septembril, viis päeva pärast selle sõlmimist. Sellekohaseid pabereid fondis polnud ja tõenäoline tehingu kuupäev oli 3. november, mil tehingu alusvaraks olnud aktsiad kanti üle Ühispangaga sõlmitud tehingusse. Tehing Ühispangaga lõpetati Ühispanga töötajate väitel samal päeval, kui see sõlmiti. Andres Männart ütles, et tema teada lepingut ei lõpetatud. Arle Mölder on öelnud, et Ühispanga juhid sundisid teda lepingut lõpetama.

Esitatud süüdistuse järgi võib prokurör nõuda Männartile karistuseks ametiseisundi kuritarvituse sätte alusel 3 aastat vangistust või rahatrahvi. Lisaks nõuab maksuamet ligi poolt miljonit krooni ja Hüvitusfond 22,4 miljonit krooni.

Kohtuasja arutamine jätkub 30. septembril.