Haldusviisi valimiseks jääb aega kolm kuud

Korteriomandiseadus sätestab, et elamutes, kus ei ole moodustatud korteriühistut ega korraldata elamu haldamist ka üldkoosolekul vastu võetud otsuste või seltsingulepingu alusel, korraldab elamu haldamist firma, kellele maja hooldamine on üle antud ainult käesoleva aasta 31. detsembrini. Korteriomanikele on jäänud seega iseotsustamise võimaluse säilitamiseks veidi üle kolme kuu.

Eestis on praegu kõige rohkem levinud korterelamute haldamise vorm korteriühistu. Korteriühistus otsustavad korteriomanikud ise oma elamu majandamiseks tehtavate kulutuste üle, korraldavad elamu majandamist iseseisvalt või ostavad vajalikke teenuseid kogemustega firmalt ehk parimalt pakkujalt, arvestades sealjuures töö kvaliteedi ja hinna suhet. Mitte alati ei ole hea valida odavaimat varianti, kuna see võib osutada haldaja oskamatu tegutsemise korral ühistule kallimaks.

Korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, tal on olemas nii õigus- kui ka teovõime, st võime omada tsiviilõigusi ja -kohustusi ning võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja võtta kohustusi, neid muuta ja lõpetada.

Võetud kohustuste eest vastutab ühistu oma varaga. Korteriühistu saab avada pangas arvelduskonto, kus korteriomanike poolt tasutavaid makseid ja kogutud rahalisi vahendeid hoitakse.

Korteriühistu juhtimisorgan on liikmete üldkoosolek, mis valib juhatuse. Juhatus valib esimehe, kes vastutab korteriühistu igapäevase majandustegevuse eest.

Sageli hirmutab elanikke korteriühistu asutamisega seotud asjaajamine ja võimalikud kulutused. Õige asjaajamise korral aga kulutusi teha ei tule. Probleeme on tekkinud sellega, et leida majast aktiivne elanik, kes hakkaks asutamisprotsessi alustaks. Tavaliselt on selline elanik majas ikka olemas ja ta leiab korteriomanike seast kindlasti mõttekaaslasi, kes suudavad majaelanikele selgitada korteriühistu vajalikkust. Kui aktiivseid korteriomanikke on elamus tõesti raske leida, tuleks korteriühistu asutamisel ja selle edasise tegevuse suunamisel kasutada spetsialiseerunud firmasid. Viimased valmistavad siis teenustööna ette asutamisdokumendid ja kutsuvad kokku korteriomanike üldkoosoleku ühistu asutamise otsustamiseks.

Et kulutused ei saaks takistuseks majavalitsemise vormi valimisel, on Tallinna linnavalitsus kehtestanud pealinnas korteriühistute asutamise ning elamute haldamise ja majandamise üleandmise rahalise toetamise korra. Seega ei kaasne korteriomanikel ühistu asutamisega üldjuhul erilisi väljaminekuid, hiljem aga on õige majandamise korral võimalik kommunaalkulusid vähendada.

Autor: Kaili Siilak