Üürikorter koduks

Õigeaegne maksete tasumine sõltub eelkõige üürniku korrektsusest ja tema maksevõimest ning omaniku paikapandud maksesüsteemist. Üüri tasumisel on Arco Vara elamispindade maakleri Lauri Laanoja sõnul rusikareegliks, et kütte- ja haldustasu maksab üürile andja ning ülejäänud, mõõdetavad kulud, tasub üürile võtja. Seega ei sisalda üürina märgitud summa tavaliselt vee-, gaasi- ja elektrikulu. ?Korterite puhul on küte üüri hinna sees, elektrikütte puhul aga mitte,? täpsustab Laanoja.

On ka võimalus, et üürile andja ja üürnik lepivad kokku üürile iga kuu lisatava 150?200 krooni suuruse summa. Sel juhul maksab korteri väljaüürinu kõik kulud ise.

Korteri eest küsitav üür lähtub lisaks põhiteguritele ? asukohale ja korteri suurusele ? ka selle viimistlusest. Seetõttu ei ole tihti vahet, kas on tegemist kalli või odavama mööbliga ega isegi kas möbleeritud või möbleerimata korteriga.

Odavamas hinnaklassis, möbleeritud kortereid on siiski tunduvalt lihtsam üürile anda. Vähemalt köök võiks Laanoja sõnul olla omaniku poolt sisustatud, nii et seda saaks kohe kasutada. Tema sõnul on aga küllaltki tavaline, et näiteks Tallinna kesklinna kolivad üürnikud eelistavad suurema pinna (120?160 m²) puhul sisustada korteri pigem oma mööbliga.

Hiljuti korteriotsingud lõpetanud Marti Mätast üllatas erinevate inimeste arusaam kenasti remonditud korterist. Tema sõnul võib mitte-eestlasest omaniku korteri sisekujundus ja sisustus jätta eestlasele kummalise mulje. ?Väga erinevad on ka arusaamad remonditud korterist ja tubade suurusest,? leiab ta.

Õpetajaametit pidav Jüri on oma Tartu Annelinnas asuvat kahetoalist korterit välja üürinud juba viis aastat. Selle aja jooksul on tal korteris olnud neli üürilist. Suuri probleeme tal üürnikega ei ole olnud, vaid üks üürnik ei suutnud maksetähtaegadest kinni pidada ja loobus mõne aja pärast korterist. ?Ju talle sai minu pealekäimisest villand,? tunnistab Jüri.

Praegu usaldab ta arvete maksmisel ja mõõdikute mõõtmisel vaid iseennast, küsides kuu hiljem mõõdetavate kommunaalkulude eest üürnikelt raha tagasi. Remonti või viimistlust teinud üürnikega on alati eelnevalt kokkuleppele jõutud ning põhjendatud ja tõendatud kulutused on alati tasaarveldatud.

Uusi üürnikke on Jüri püüdnud leida omal käel, kuid alati on vahendajad ta üles leidnud. Isegi ühiselamutesse kuulutusi riputades võivad esimesed helistajad olla hoopiski vahendajad, kes üritavad üürile andja elu lihtsamaks teha. Võtmeid Jüri siiski vahendajatele ei ole tahtnud anda, sest soovib ise üürnikega suhelda ja neist ülevaadet saada. Seetõttu on juhtunud, et korteris on kokku saanud mitu vahendajat ning potentsiaalset üürnikku.

?Kui kohale tuleb vaid vahendaja või üks kahest üürilisest, on tõenäoline, et tehingut ei tule,? teab Jüri oma kogemustest. Samuti ei tasu tema sõnul ootama jääda suurima pakkuja kõnet, sest väga suure tõenäosusega võivad just nemad hiljem ümber otsustada ja isegi lepingule allakirjutamisele mitte ilmuda.

?Senine praktika on näidanud, et viimast turuhinda ei maksa küsida,? ütleb Jüri. Madalam hind kinnistab üürniku kõige paremini ning paari kuu pärast ei pea üürile andja hakkama jälle uut üürilist otsima.